Kõik artiklid

Kartulivagudest inspireeritud innovatsioon

Autor: Indrek Maripuu

1920. aasta. 14-aastane poiss rohib kodutalus kartuleid. Rida rea järel. Jube igav. Ta tahaks hoopis mujal olla – ta on elektroonikahull, kes loeb vabal ajal raamatuid elektroonikast ja unistab sellest, et saada sama kuulsaks leiutajaks, kui olid Thomas Alva Edison ja Alexander Graham Bell. Aga ta peab rohima kartulivagusid, rida rea järel. Ja siis ta […]

1920. aasta. 14-aastane poiss rohib kodutalus kartuleid. Rida rea järel. Jube igav. Ta tahaks hoopis mujal olla – ta on elektroonikahull, kes loeb vabal ajal raamatuid elektroonikast ja unistab sellest, et saada sama kuulsaks leiutajaks, kui olid Thomas Alva Edison ja Alexander Graham Bell.

Aga ta peab rohima kartulivagusid, rida rea järel. Ja siis ta taipab – pilti peaks olema võimalik elektrooniliselt jagada ridadeks, just nii nagu kartulipõllul on read. Need read saab ehk ükshaaval läbi õhu saata ning lõpp-punktis jälle tervikuks ehk üheks pildiks kokku panna.

Poisi nimi oli Philo Farnsworth ja edasine on ajalugu – kaheksa aasta pärast saadab ta rida rea järel õhu kaudu maailma esimese telepildi ja on varsti sama kuulus nagu Edison või Bell. 

Enam kui 80 aastat hiljem avaldavad USA teadlased Robert S. Root‐Bernstein, Maurine Bernstein ja Helen Gamier uurimustöö, kus nad otsisid väljapaistvate ideede tekkimise saladusi. Selleks uurisid nad kahe kümnendi jooksul, mis eristab väljapaistvaid (st suure mõjuga) teadlasi nendest, kelle tulemused ei ole nii tähelepanuväärsed. Selgus, et peamine erinevus seisnes lihtsas asjaolus – edukamad olid need teadlased, kes tegelesid mitmes uurimisvaldkonnas. Teadlaste sõnul võimaldab see kahte asja:

  • ideed saavad valdkondade vahel risttolmelda: kogemuste, meetodite ja ideede ületoomine ühest valdkonnast teise on palju lihtsam ja tõenäolisem;
  • teadlased saavad teise teemaga tegeledes esimesest puhata, samal ajal kui alateadvus otsib lahendusi edasi.

Innovatsiooniga äriettevõttes on sama lugu: matad ennast ühte valdkonda ja tulemused ei ole nii säravad – tegeled mitmega ja geniaalsuse tõenäosus kasvab. 14-aastane Philo märkas kartulivagude vahel midagi, mida teadus tõestas alles aastakümneid hiljem – innovatsioon tekib, kui kombineerid kokku ootamatuid asju. Loomulikult ei olnud see kartulipõllul teadlik tegevus, nii lihtsalt juhtus.

Kui tihti sina lood oma meeskonna jaoks olukordi, kus risttolmlemine saaks juhtuda? Kui tihti te üldse otsite ideid hoopis teistest valdkondadest? Kas te proovite leida seoseid asjade vahel, mida esmapilgul ei tundu olevat?

Kõik artiklid

Veel samal teemal: