Kõik artiklid

Tõnn Talpsepp: karjakäitumise vältimiseks tuleb analüütiliselt mõelda

Autor: Kerttu Kongas

Tõnn Talpsepp on investor ja TalTechi õppejõud. Lisaks on ta sukeldunud teadusmaailma, otsides vastuseid sellele, kuidas psühholoogia rahalisi otsuseid mõjutab. Tema hiljutine uuring kirjeldab eestlaste käitumist kinnisvaraturul karjakäitumise nurga alt. Vestles Kerttu Kongas. Doktorikraadi tegi Talpsepp rahanduses ja lisakraadi infotehnoloogias. Enda teadustöös kombineeribki ta finantskäitumist mõjutavaid psühholoogilisi faktoreid ning suuri andmebaase. Oma viimase uuringu eest […]

Tõnn Talpsepp on investor ja TalTechi õppejõud. Lisaks on ta sukeldunud teadusmaailma, otsides vastuseid sellele, kuidas psühholoogia rahalisi otsuseid mõjutab. Tema hiljutine uuring kirjeldab eestlaste käitumist kinnisvaraturul karjakäitumise nurga alt. Vestles Kerttu Kongas. Doktorikraadi tegi Talpsepp rahanduses ja lisakraadi infotehnoloogias. Enda teadustöös kombineeribki ta finantskäitumist mõjutavaid psühholoogilisi faktoreid ning suuri andmebaase. Oma viimase uuringu eest sai Talpsepp TalTechi tunnustuse parima teadusartikli eest sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas. Artikkel, mis rääkis karjakäitumise ilmingutest kinnisvaraturul, ilmus ka väljaandes Journal of Behavioral and Experimental Finance. Selgita palun karjakäitumise tagapõhja. Viimasel ajal on palju räägitud kiirest ja aeglasest mõtlemisest. Karjakäitumine on kui kiire otsustamise võimalus, nii et ei peaks ise midagi analüüsima. See teeb meie elu lihtsaks. Lisaks mängib rolli see, mida ja kuidas teised teevad. Enamasti on ise palju raskem midagi teha-otsustada – inimesena üritame ju keerulisi asju vältida. Karjakäitumine on evolutsiooniline ilming, aga oma osa on ka psühholoogilistel faktoritel. Näiteks tahetakse vältida kahetsust. Kui ma teen üksinda vale otsuse, siis põhjustab see mulle väga tugevat negatiivset emotsiooni. Karjakäitumine pakub siin aga mugavust teadmisest, et teised tegid ka sellise otsuse, olgu või vale. Emotsionaalses plaanis vähendab see kahetsemise tunnet.
Sagedaseks põhjuseks on veel hirm millestki ilma jääda. Kui kõik lähevad ühes suunas ja mina ei lähe, siis järsku jään ma millestki ilma? Klassikalises mõttes on inimesed massina olnud targemad, aga see ei toimi alati nii, näiteks keerulisemates situatsioonides. Miks mõned siiski karjaga kaasa ei lähe? Küsimus on selles, kas ja kui palju keegi tahab ja on valmis ise mõtlema, pluss kultuurilised erisused. Mõned riigid-rahvad on individualistlikumad – meie oleme ka pigem individualistid. Lõuna-Euroopa riigid on aga kollektiivsemalt toimivad ühiskonnad. Pealegi on mõni inimene emotsionaalsem, teine aga analüütilisem, mõeldes enne otsuse tegemist kõik põhjalikult läbi, selle asemel et üldise emotsiooni või kollektiiviga kaasa minna. Aga erandiks pole lihtne jääda – see nõuab suurt vaimujõudu ja kindlust, et enda tehtud analüüs peab paika. Kas nemad on äri- ja finantsmaailmas edukamad? Selleks et saada väga rikkaks, peab suutma massist eristuda. Igapäevaelus ei ole iga pisiasja ja lihtsa otsuse puhul vaja kulutada oma jõudu ja mõtlemisaega, mingeid asju saabki teha lihtsamalt. Edu jaoks peab aga mingil hetkel suutma ise mõelda ja tegutseda. Ka see klišee peab paika, et tuleb mõelda raamidest välja ja mitte kõikide hullustega kaasa minna. Pigem tuleb ise olla see inimene, kes neid hullusi teeb või algatab. Kas mõnes valdkonnas on karjakäitumist rohkem? Kui võtta näiteks muusika, siis on inimesel endal ehk raske öelda, milline on parem muusikapala. Aga kui ühe artisti kontserdile läheb 10 000 inimest ja teisele vaid 100, siis on selge, et üks on populaarsem ja seega justkui parem. See kehtib ka sotsiaalmeedias ja mujal, mil inimene näeb kinnitavaid signaale, et teised arvavad sama, mis tema.
Võib ka olla, et inimene ei oska või ei taha otsustada, ja alati ei olegi selleks vajadust. Kui lõppkokkuvõttes ei ole vahet, kas ostad ühe või teise ajalehe, siis saabki endale lubada karjakäitumist. See on väga tavaline käitumine. Finantsotsuste puhul on tulemus suurema efektiga. Kui keegi ostab näiteks 100-eurose kontserdipileti, siis see on küll kallis, aga midagi olulist seetõttu ei juhtu. Kui ostad aga 200 000 euro eest kinnisvara, siis on sellel finantsiline mõju kümneteks aastateks. Väiksemate otsuste puhul võime rahulikult karjaga kaasa minna, finantsotsustega on teine lugu. Kuidas karjakäitumine ettevõtlust ja juhtimist mõjutab? Ettevõtja peaks karjakäitumist pigem vältima, vähemalt oluliste otsuste puhul. Aga eks nii klientidel kui ka äripartneritel võib mingil hetkel karjakäitumist esineda. Kui paljud inimesed kiidavad mingil hetkel ettevõtet ja võtavad toote rõõmuga vastu, siis on tõenäoline, et teisedki kliendid tulevad sellega kaasa.  Juht peab tegema mõistlikke otsuseid ja pidevalt oma otsuseid-tegevust analüüsima, et karjakäitumisega mitte kaasa minna. Otsused peavad olema ka eetilised, et turul ilmnevaid karjakäitumistendentse mitte ära kasutada. Ettevõtja peaks vaatama, et ta teistele inimestele finantsiliselt halbade otsustega liiga ei teeks. Kuidas inimesed saaksid end karjakäitumise negatiivse mõju eest kaitsta? Minu soovitus on, et mõtle ise. Aga ise mõtlemine on sageli keeruline. Esiteks on vaja teadvustada ja analüüsida, millisel juhul on see vajalik ja millisel mitte. Selleks on aga omakorda vaja laialdasi teadmisi ja suurt vaimujõudu. Kasuks tuleb ka see, kui piirata välist mõju ja teadlikult mitte vaadata ja mõelda, mida teised teevad ning räägivad. Peab ka arvestama, et meedia võimendab kõike…. Neid soovitusi on samas üsna võimatu rakendada, sest me elame ühiskonnas, kus infot tuleb nii- või naapidi sisse. Olulisem on säilitada kaine meel ja teadvustada iga otsuse juures, milline on selle mõju. Kinnisvara ostmine on suur ühekordne kulu. Aga kui ostan iga päev kuueeurose kohvi, on ka kokkuvõttes mõju tuntav. On vaja sundida ennast teatud hetkel analüütiliselt mõtlema. Sa oled muu hulgas uurinud eestlaste käitumist aktsiaturgudel. Mis järeldusi siin teha saaks?  Üllatav on see, et me oleme börsi kontekstis käitumusliku poole pealt (milliseid tehinguid teeme jne) sarnased ameeriklastele ja soomlastele. Mõnevõrra erineme samas Lõuna-Euroopa riikidest. Kultuuriliselt oleme individualistlikumad ning seega USA ja Soome kultuurile lähemal.
Vigu teeme ikka ja teiste vigadest ei õpi – enda vigadest õpivad ainult mõned börsil tegutsejad. See on paraku väga inimlik. Meie investeerime näiteks ülejäänud Euroopast ja USAst selgelt vähem. See protsent, kes aktsiaturul tegutseb, on kordi väiksem. Siin mängib rolli ka meie taust, sest aktsiaturg tänases mõttes ei ole Eestis veel kuigi kaua eksisteerinud. Aga eks meie rikkus vaikselt kasvab ja toob endaga enam ka investeeringuid kaasa. Kas eestlane on börsil riskialdis või pigem mitte? Ma ütleks, et üsna tavalise käitumisega ehk keskmine n-ö investor, kes eriti suurt riski ei võta. Kui võrrelda eestlasi näiteks Türgi eraisikust investoriga, siis tema on meiega võrreldes justkui hull, kes teeb palju tehinguid ja kelle karjakäitumine on palju tavapärasem. Eesti investor on suhteliselt rahuliku loomuga. Keskmine investor on meil ligikaudu 70 protsenti mees ja 30 protsenti naine, keda reaalses elus muidugi ei eksisteeri. Mehi on börsil ligi kaks korda rohkem. Palju tehinguid teevad noored, kuid positiivset efekti see neile ei anna. Üllatuslikult on Tallinna börsi andmetel kõige parem investor vanem naisterahvas. Kuidas mõjutavad karjakäitumist aktsiaturu teenused, näiteks kasvukontod?  Kui mingi struktuur on ees, olgu see siis indeksfond või mõistlikul kujul kasvukonto tüüpi asi, siis võib see keskmisele investorile olla tootlikkuse ja riski poolest täitsa hea valik. Reeglina on eraisikust investori jaoks reaalselt võetav risk ja arvatav risk erinevad. Võid küll mõelda, et väga suurt riski ei võta, aga tegelikult on see suurem, kui arvasid. See tuleneb sellest, et inimeste teadmised ja oskused on lünklikud. Samas ei saagi eeldada, et igaüks saab aktsiaturul edukalt hakkama saab – see ongi tavainimese jaoks keeruline.  Milliseid huvitavaid uuringuid sul veel plaanis on?   Praegu vaatame näiteks seda, kuidas ostjad jaekaubanduse kontekstis toimetavad. Andmed peaks näitama, kas ja kui suurel määral esineb probleeme inimeste finants- või tarbijakäitumises ning mida sellest õppida on.
Kõik artiklid

Veel samal teemal: