Maailm liigub selle poole, et kõik, ka juhid saavad oma oskusi-teadmisi väikeste koolitustükkidena kiiresti ja järjepidevalt täiendada. „See on kõige paindlikum viis end uute asjadega kursis hoida, ilma et peaks pikki programme või magistriõpinguid läbima,“ ütleb Visionest Institute’i juht Anu-Mall Naarits. „Juhid teavad hästi, milliseid oskusi neil endil ja nende tiimidel vaja on. Meie programm sobib mistahes valdkonnas töötavatele keskastmejuhtidele.“
Erinevatest eluvaldkondadest on pärit ka arenguprogrammi koolitajad: rahvusvahelise kogemusega demineerija, talendijuht, toitlustusettevõtja, juhtimis-coach, jalgpallitreener, kultuurivaldkonna organisatsiooni juht, ekspordisuhete juht ja rahvusvahelise kogemusega arengutreener. Arenguprogrammi raames saab omandada teadmised, kuidas mitmekultuurilises keskkonnas edukalt hakkama saada. „Kogusime kokku inimesed, kellel on väga erinev taust ja kogemus, nii et nad toovad pildile väga erinevaid nurki,“ märgib Anu-Mall Naarits. „Iga koolitaja tõi välja tema jaoks kõige olulisemad teemad. See arendab väga silmaringi, kui näed, kuidas sama juhtimisprobleemi lahendab päästeametnik, jalgpallitreener, toitlustusettevõtja või koorijuht… Minu arvates on variatiivsus hästi oluline. Lisaks tuleb kasuks veel koolitajate rahvusvaheline kogemus.“
Teine oluline asi on Anu-Mall Naaritsa hinnangul see, kuidas koolituskava valmib ehk kuidas n-ö seda suppi keedetakse: „Keedadki ju nii, et kõigil on sõna, kõigil on hääl, iga koolitajate tiimi liige paneb oma kompetentsi baasilt asju juurde, inspireerib ja üllatab teisi ning ühtlasi sunnib rohkem mõtlema. Innustav ja haarav koostegemine – mulle tundub, et see on tänapäeval hästi märgiline.“
Kolmas alateema on praktilisus. Koolitusprogrammi kaheksa koolitajat on Anu-Mall Naaritsa sõnul ka programmi kontrollgrupp: „Nemad ütlevad, et „jah, need teemad on praegu minu ettevõtte juhtidele olulised. Minu juhid on nende asjadega hädas ja need on oskused, mis tal peavad olema“. Need on kolm lähtekohta, mis meie koolitust iseloomustavad ja miks me ütleme, et me loome seda koos ja et see on koosloomelabori tulemus.“ Programmi kandev mõte on see, et juhid õpivad vaid siis, kui nad asju praktikas, vajadusel koos tiimiga läbi teevad.
Programmi kandev mõte on see, et juhid õpivad vaid siis, kui nad asju praktikas, vajadusel koos tiimiga läbi teevad.
Eelkõige kiiresti muutuvas keskkonnas toimetavale keskastmejuhile mõeldud koolitusprogrammis on kuus moodulit ja iga huviline valib ise, mitu neist ta läbida soovib. Kõik koolitajad on oma oskuste-teadmistega suutelised juhte koolitama igas moodulis. Reeglina õpetatakse ainult neid teooriaid, mis on uuemad kui viis aastat.
Arenguprogrammi koolitajate tiimi liige, MTÜ Spin arendusjuht Taavi Midenbritt defineerib ennast juhina spordi, jalgpalli kaudu: „Algus oli iseõppimise ja proovimise protsess, kus tuli ette nii õnnestumisi kui ka tõsiseid ämbreid. Sport on selles osas karm reaalsus, et halvasti juhitud võistkond annab tagasisidet silmapilkselt. Õppisin kasutama toetavaid, tunnustavaid ja kaasavaid meetodeid, mis läbi ausa ja õiglase tagasiside seadis võistkonnale piirid ja tee, mida järgida.“
Human Element Solutions OÜ juhatuse liige Ilona Lott peab oma lemmikjuhtimisteemadeks neid, mis on seotud inimeste potentsiaali ja organisatsioonide vajaduste sobitamisega. Ta on kirglik juhtimise kvaliteedi eestkõneleja ja panustab sellesse teemasse igal pool, kus aga saab.
Select Service Partner Eesti ASi juhatuse liige Reet Savastver on alati olnud veendumusel, et juhiks ei saada mitte tiitli/ametinimetusega, vaid juhi roll tuleb meeskonnas välja teenida. Nii et juhiks saamine ei võrdu juhiks olemisega: „Pikal arenguteel olen korduvalt näinud ja kogenud, mis juhtub organisatsioonis, kui selle algtõe vastu eksida. Samuti olen jõudnud teadmisele, et juhi olulisim ülesanne on teha kõik endast olenev, et meeskond saaks häireteta toimida. Juht peab olema seega toetavas, mitte juhtivas rollis.“