Kõik artiklid

Autopiloodil juhid: kuidas murda läbi sisemistest seintest?

Hea juhi esimene ülesanne ja eesmärk on tunda iseennast. Seinad ei ole vaenlased, vaid märgid sellest, et oleme jõudnud arengu lävele.

Autor: Rain Uusen

Kati Torimi, raamatu “Minapildi restart 2.0” autor Telehommiku stuudios. Foto: Joosep Ints.Kati Torimi, raamatu “Minapildi restart 2.0” autor Telehommiku stuudios. Foto: Joosep Ints.

Meie ülesanne ei ole sisemiste seintega võidelda, vaid õppida neid mõistma ja ületama.

Kui oleme otsustanud oma elus midagi muuta, ettevõtte uuele tasemele viia või ise juhina areneda, võib meil sageli ette tulla nähtamatuid, kuid tugevaid takistusi ehk sisemisi seinu.

Kati Torimi, raamatu “Minapildi restart 2.0” autori sõnul on sisemised seinad meie enda loodud barjäärid, mis põhinevad minevikukogemustel, hirmudel ja uskumustel. Neil on ühtne eesmärk – hoida meid turvaliselt tuttavas. “Alateadvus ei küsi, kas muutus on vajalik või soovitud, vaid eeldab, et kõik uus on potentsiaalne oht, mida tuleb vältida,” räägib Torim.

Alateadvus kui kaitsjast vangivalvur

Torim selgitab, et meie alateadvus soovib meid eelkõige kaitsta kõikide võimalike ohtude ja ebamugavuste eest. Muutuste kontekstis võib see soov meid aga hoopis tagasi hoida. “Kui me püüame teha midagi uut või astuda tundmatusse, annab alateadvus märku, et midagi võib minna valesti, mille tulemusel tekibki sein, mis meid takistab.”

Ka juhtide “seinad” koosnevad Torimi sõnul varasematest kogemustest – läbikukkumistest, kriitikast, ebakindlustest ja pettumustest.

“Iga negatiivne kogemus lisab meie sisemisele seinale ühe tellise juurde. Sellest seinast saab ajapikku müür, mis hoiab meid tagasi isegi siis, kui süda ihkab edasi liikuda.”

Automaatsed käitumismustrid

Torim nimetab sisemiste seinade olemust autopilootideks – automaatseteks käitumismustriteks, mis aktiveeruvad siis, kui tunneme end ohustatuna või ebakindlalt. “Need on meie alateadlikud kaitsjad, kes tahavad meid aidata, kuid takistavad sealjuures sageli meie arengut,” ütleb Torim.

Ta toob välja seitse levinud autopilooti, mis muutuste teel sageli juhtimise üle võtavad:

  • Hirmu all elaja – hoiatab kõige uue eest ja takistab astumast tundmatusse.
  • Ohver – suunab vastutuse mujale, vältides isiklikku kasvu.
  • Survestaja – tekitab pidevat pinget ja kurnab lõpuks läbi.
  • Süüdistaja – näeb probleeme välismaailmas, mitte enda valikutes.
  • Kartlik alluv – klammerdub turvalise, kuid piirava elu külge.
  • Kibestunu – ei usalda kedagi ja väldib haavatavust.
  • Ülbitseja – peidab sisemist ebakindlust enesekindluse maski taha.

Harjutus: salakoodi loomine

Kui mõni neist autopilootidest sinus aktiveerub, soovitab Torim võtta kasutusele isikliku koodsõna, mis resoneerub sinu muutuste teekonnaga.

  • Vali sõna või fraas, mis kõlab justkui sinu uus mina (nt vabadus, uus mina vms).
  • Iga kord, kui märkad vanade mustrite esiletõusu, korda endale oma koodsõna.
  • Kui ütled endale koodsõna, peatu hetkeks ja mõtle, milline on see uus lähenemine, mida sa soovid rakendada.

Seinad aitavad kasvada

Torim rõhutab juhtidele, et seinad ei ole vaenlased, vaid märgid sellest, et me oleme jõudnud enda piirile. Ja just seal piiril saab alguse tõeline kasv. “Seinad küll kaitsevad meid, aga kahjuks ka siis, kui me seda enam ei vaja. Kui me ei märka, et need meid tagasi hoiavad, siis jäävad väga paljud muutused, mida me tegelikult väga vajame, lihtsalt tegemata. Meie ülesanne ei ole seinaga võidelda, vaid õppida neid mõistma ja ületama.”

Kati Torim on autor, kolumnist ja teadlike muutuste teejuht, kelle missioon on aidata inimestel luua selgust ja teadlikkust oma sisemaailmas, tuues kokku teaduse ja vaimsuse. Kati on mentor äri, AI ja juhtimise alal start-up kiirendis Kiuas (Soomes) Euroopa innovatsiooniakadeemias (Porto, Qatar) ning Egiptuses ettevõtluskeskuses STEM. Ta on olnud žüriiliige Porto äriülikooli lõputööde kaitsmisel ja õpetanud Eesti Sisekaitseakadeemias vaimset enesejuhtimist. Kati tegutseb rahvusvahelisel turul – Soomest Qatarini ning õpetab juhtidele läbipõlemise ennetamist enesejuhtimise, närvisüsteemi reguleerimise ja praktiliste AI-tööriistade abil. Hetkel elab Kati Portugalis, aga töötab „Eesti 2035” manifesti nimel, et panna Eesti kaardile mitte perifeeria, vaid Euroopa hästi hoitud väepaigana.

Kõik artiklid

Veel samal teemal: