Ettevõtja, vabamõtleja ja kirjanik Peeter Võrk on inimene, kes ei mõtesta vabadust ideoloogiliselt, vaid eluliselt. Ta ei ole süsteemi vastane, kuid ei taha ka olla süsteemide poolt juhitav. Tema jaoks on vabadus eluviis, mille juurde tuleb kasvada.
Vabadus ei ole põgenemine
„Vabadusel on mitu suunda,“ leiab Võrk. „Üks on põgenemine – lähed metsa elama ja katkestad kõik sidemed. See ei ole aga minu jaoks. Huvitavam on see, kui jääd ühiskonda, aga liigud seal nähtamatult. Otsustad ise, vastutad ise, aga süsteem ei märka sind.“
Selline eluviis eeldab enese tundmist ja enese eest seismist, ilma vajaduseta seda tõestada. „Vabadus ei ole minu jaoks siht, vaid vahend,“ selgitab Võrk. „Siht on ta ainult senikaua, kuni temast saab vahend – elada omal parimal moel, teha seda, mis meeldib, rikkumata teiste heaolu. Eelduseks on, et tead, mis sulle tegelikult korda läheb.“
Eelduseks on, et tead, mis sulle tegelikult korda läheb.
Kui vabadus ei too selgust
Võrk tunnistab, et vabadus ei ole alati lihtne. „Kui mul tekkis esimest korda palju vaba aega – polnud midagi vaja teha -, sain aru, kui sügavalt elu meid sunnib kogu aeg „edule“ pürgima. Aga mis see edu üldse on? Ja miks tundub vaba aeg raiskamisena? Pidin vaatlema oma tundemaailma ja õppima uusi seisundeid.“
Miks tunnevad paljud tühjust aga just siis, kui neil on kõik võimalused olemas? „Sest eesmärgid on seatud valesti,“ usub Võrk. „Need on liiga sageli materiaalsed, mitte seotud isikliku arenguga. Kui siht saavutatakse – auto, maja -, ei jää enam midagi eesmärgist järele. Sest inimene pole kordagi mõelnud, mis talle tegelikult korda läheb.“
Võtmeküsimus on tema jaoks lihtne: kui sa mõistad ennast, siis enamik valikuid langeb iseenesest ära.
Struktuur kui takistus või tugi?
Erinevates riikides elanud Võrk näeb hästi, kuidas ühiskondlik raam vabadust kujundab. „Reegleid on vaja, aga kui neid saab liiga palju, siis hakatakse piirama ka mõtte- ja tundevabadust – sealhulgas paljud neist piirangutest pole fikseeritud seadustega vaid ühiskonna muutunud arusaamadega.“
Euroopa on vabaduse kui alusväärtuse osas tema hinnangul Ameerikast kaugel: „USA algne väärtus oli inimese isiklik vabadus. Euroopal seda pole olnud ja nüüd, kui piirangud üha kasvavad, ei taha mina ja paljud teised siin enam näiteks ettevõtjana oma raha põletada. Seepärast ostamegi asju USA-st või Hiinast.“
Vabadus kui uue ühenduse võimalus
Romaanis „Alex Globin. Poolsaar“ kujutatakse tulevikku, kus jälgimissüsteemid ja ametkondlik kontroll on igapäevane reaalsus. Peategelane aitab inimestel süsteemi eest varjuda ja otsib koos teistega võimalust luua täiesti uus, jälgimisvaba ühiskond.
Kas selline vabadus viib eraldumiseni? „Vabadus ei tähenda üksindust, kuid vaba inimesega kaasneb suure tõenäosusega rohkem üksiolemise aega ja seda on igale inimesele vaja,“ ütleb Võrk. „Kui sa ühiskonnast ei põgene vabaduse saamiseks, siis ei teki ka üksildust. Kui päriselt mõtte- ja tundevabasid inimesi on rohkem, tekivad ka uued ühendused.“
Tema enda elus on see saanud selgeks reisides: mõned sõbrad ei saa ühineda, sest kohustused takistavad, aga üks sõber tuleb ikka. „Kui selliseid inimesi tekib rohkem, siis tulevad ka uued kommuunid ja inimkooslused.“
Turvatunde ja vabaduse tasakaal
Paljude jaoks tähendab vabadus loobumist turvalisusest – näiteks stabiilsest palgatööst. Kuidas sellega toime tulla?
„Turvatunde puudumine on vabaduse suurim risk,“ tunnistab Võrk. „Kui sa aga tead, kes sa oled ja mis sulle päriselt korda läheb, siis sellest teadmisest tekib enesekindlus. Ja enesekindlus viib sisemise rahuni. Mina mäletan väga selgelt seda hetke, kui mõistsin: mulle on saabunud jääv rahu. See juhtus umbes samal ajal kui hakkasin kirjutama.“
Vabadus toob elu kohale
„Vabadus on toonud elu hetkesse. Ma näen, kuidas igas olukorras on midagi nauditavat. Samas on iseendasse vaatamine muutunud igapäevaseks. Sest aega on – vaatled rahulikult maailma ja iseennast selles,“ selgitab Võrk.
Tulemuseks on vabadus, mis pole pealiskaudne liikumisõigus, vaid sügavam mõistmine: mis on tegelikult oluline ja mis mitte.
Kas vabaduseks peab valmis olema? „Jah. Vabaduseks peab valmistuma,“ usub Peeter Võrk. „Aga see pole strateegia ega äriplaan. Valmisolek tähendab, et sa mõistad, kes sa oled. Sa aktsepteerid muutusi, õpid painduma. Ja kõige olulisem – sa alustad. Vabadus ei tule inimese juurde, kes pole valmis.“