Teadliku juhtimise ja sisemise väe mentori Eve Krautmanni sõnul ei ole juhi sisemine selgus pehme väärtus, vaid juhtimise kõige praktilisem tööriist. Organisatsiooni kultuur ei lagune enamasti suurte kriiside tagajärjel, vaid väikestest igapäevastest muutustest keskkonnas – sellest, kuidas inimesed ruumi sisenevad, üksteisega suhtlevad ja kui turvaliselt nad end tunnevad. Selle keskkonna loojaks on enamasti juht.
Juhi sisemaailm peegeldub kogu organisatsioonis
Traditsioonilises juhtimismudelis nähakse tulemusi kui midagi, mis tuleb inimestest välja pigistada distsipliini ja kontrolli abil. Krautmann soovitab seda vaadata hoopis teise nurga alt: head tulemused ei loo organisatsiooni atmosfääri, vaid hea atmosfäär loob tulemused. Siin mängib aga suurt rolli juhi sisemine seisund, mis kandub Krautmanni sõnul meeskonda edasi kiiremini kui ükski koolitusel õpitud tehnika. „See, mis toimub juhi sisemaailmas, hakkab peegelduma kogu organisatsioonis.”
“Head tulemused ei loo organisatsiooni atmosfääri, vaid hea atmosfäär loob tulemused.”
Kui juht on kohal, aus ja iseendaga tasakaalus, tekib ruumi kergus. Meeskonnaliikmed ei pea kulutama energiat enda kaitsmisele ega rollide mängimisele, vaid saavad suunata tähelepanu loovusele ja koostööle. “Kui juht on endaga heas kohas, siis hakkab justkui imeväel kõik muu tööle. Töötajad tunnevad, et nad võivad hingata, nad tahavad panustada, nende potentsiaal avaneb ja sealt sünnivad uued ideed, innovatsioon ja lahendused.“
Pööra tähelepanu oma närvisüsteemile
Kuidas siis peaks üks juht endas tasakaalu leidma? Krautmann soovitab tähelepanu pöörata oma närvisüsteemile. Juhi närvisüsteem toimib organisatsiooni peeglina – see, kas ruumis on ärevus või rahu, levib inimesteni sõnadeta. “Iga juht võiks endalt vähemalt korra nädalas küsida küsida ühe lihtsa, kuid ebamugava küsimuse: kas ma juhin praegu armastusest või hirmust?”
“Iga juht võiks endalt vähemalt korra nädalas küsida küsida ühe lihtsa, kuid ebamugava küsimuse: kas ma juhin praegu armastusest või hirmust?”
See küsimus tähendab ausat enesevaatlust. “Hirmust juhitud otsustes on rohkem kontrolli, pinget ja vajadust tõestada. Hoolivusest ja selgusest juhitud otsustes on rohkem koostööd, usaldust ja loomulikku voolu. Juba selle küsimuse esitamine on märk teadlikust juhtimisest, sest see katkestab autopiloodi.”
Võta teadlikke pause
Segaduses olles ja selge suuna kaotamisel kiputakse tihti tegutsema veelgi rohkem kui varem. Krautmann märgib aga, et esimene praktiline samm peaks olema teadliku pausi võtmine. „Kui juht tunneb segadust, siis kõige targem ei ole kohe teha uusi otsuseid või suruda edasi, vaid võtta hetkeline paus kogu tegemisest. Hingata rahulikult ja öelda endale: “Ma ei pea praegu kõike tegema ja teadma.” Alles siis, kui närvisüsteem rahuneb, on võimalik aru saada, mis on tegelikult oluline ja milline peaks olema järgmine samm.”
Ta soovitab teha päeva jooksul mikropause. “Enne, kui sa hommikul maailma sisened, siis võta vähemalt viis minutit vaikuses olemiseks. Küsi endalt, mis on täna sinu jaoks oluline, kuhu peaksid päeva jooksul fookuse suunama ja millised tegevused toovad sulle parimad tulemused.” Lisaks võiks iga juht mitu korda päevas endalt küsida: kas ma tegutsen praegu selgusest või reaktsioonist? See küsimus hoiab ära väga palju automaatseid emotsiooniotsuseid. “Ka jalutuskäigud, liikumine, paljajalu maa tunnetamine ja kasvõi paar sügavat hingetõmmet lahtise akna juures, toovad su tagasi kohalollu.”
Juht võiks mitu korda päevas endalt küsida: kas ma tegutsen praegu selgusest või reaktsioonist?
Sisemine kooskõla on juhtimise vundament
Krautmann kirjeldab juhtimist sisemise kompetentsina – seisundina, kus mõtted, tunded, sõnad ja teod on omavahel kooskõlas. See ei ole midagi, mida saab õppida, vaid midagi, mida tuleb järjepidevalt enda sees märgata ja puhastada rollidest ning egopõhistest mustritest.
Kui juht mängib näiteks „hooliva juhi“ rolli ilma seda päriselt kehastamata, tajuvad töötajad seda kiiresti. Organisatsioonis, kus juhib ego, tekib müra: mikromanageerimine, vastutuse vältimine ja vajadus tõestada hakkavad tasapisi loovust piirama. “Kui juht ainult teeskleb, et ta oma meeskonnast hoolib, siis see ei loo usaldust, vaid sisemise võõristuse. Kui aga hoolivus on päris, siis tekib midagi palju sügavamat: inimesed tunnevad end turvaliselt, nad avanevad ja annavad oma parima mitte kohustusest, vaid sisemisest soovist panustada.“
Tuleviku juht on ruumi looja
Juhtimise fookus liigub järjest enam tehniliselt kompetentsilt inimliku kohalolu suunas. Teadmised ja oskused avavad uksi, kuid suhted, usaldus ja sisemine selgus loovad keskkonna, kus inimesed päriselt elada ja panustada tahavad. “Tuleviku juhi konkurentsieelis seisnebki eelkõige selles, kui palju selgust on tal iseenda sisemaailmas,” sõnab Krautmann.
Kes on Eve Krautmann?
Eve Krautmann on teadliku juhtimise ja sisemise väe mentor, kes ühendab tehnilise ja loova mõtteviisi ning toetab juhte ja organisatsioone inimkesksema juhtimiskultuuri suunas liikumisel. Tal on üle kümne aasta kogemust rahvusvahelises IT-valdkonnas juhina ja juhtide mentorina ning ta on ühtlasi kirjanik ja raamatute “Believe” ja “Bloom” autor, loovpraktik ja Montessori hariduse edendaja.
Eve missioon on aidata inimestel jõuda iseenda sisemise tõe ja selguseni. Ta loob ruume, kus inimesed saavad vabaneda rollidest ja egopõhistest mustritest ning teha teadlikke, eluga kooskõlas otsuseid.