Juhtimise esimesed aastad on Kaisi sõnul sageli need, kus kujuneb välja ka juhi suhe iseendaga. Kui selles etapis ei õpita piire seadma ja toetust otsima, võib entusiasm kiiresti asenduda kurnatuse ja segadusega. Samas peitub just selles perioodis ka võimalus luua juhtimisstiil, milles on ruumi nii tulemustele kui ka rõõmule.
Juhtimine on eraldi oskus, mis vajab teadlikku arendamist
Kask meenutab, et tema esimene juhtimiskogemus ei olnud teadlik karjääripööre, vaid loogiline jätk headele töötulemustele. Nagu paljudes organisatsioonides, tähendas see, et juhi-tiitel tuli enne konkreetseid oskuseid ning vastutus enne arusaamist, mida juhtimine tegelikult tähendab.
„Ma olin klassikaline juht, kes ei olnud mitte kunagi juhtimist õppinud. Töötasin oma alal, tegin seda väga hästi ja ühel hetkel oli meie meeskonnas nii palju inimesi, et oli vaja, et keegi hakkaks juhtima. Kuna ma tegin oma tööd hästi, siis saigi minust see juht. Olin sel hetkel kõigest 23-aastane ja juhtimisest väga palju ei teadnud,“ kirjeldab ta.
Esimestel aastatel tähendas see tema jaoks pidevat mikromanageerimist ja liigset sekkumist. „Kuna ma teadsin töö sisust väga palju, siis kippusin liiga palju inimesi aitama. Ühel hetkel avastasingi, et mulle helistatakse ka kõige väiksemate murede korral – meil ei ole paberit või me ei tea, kuhu mingi pistik käib. Mõtlesin küll sel hetkel, et miks te mulle helistate, aga jätkasin muudkui nende probleemide lahendamist.“
Hea spetsialist ei tähenda automaatselt head juhti. Juhtimine on eraldi oskus, mis vajab teadlikku arendamist, eneseanalüüsi ja sageli ka väljastpoolt tulevat tuge.
See kogemus tõi Kaisile kaasa olulise taipamise – hea spetsialist ei tähenda automaatselt head juhti. Juhtimine on eraldi oskus, mis vajab teadlikku arendamist, eneseanalüüsi ja sageli ka väljastpoolt tulevat tuge.
Märka juba esimesi läbipõlemise märke
Kaisi sõnul ei jõua enamik juhte läbipõlemiseni ühe suure kriisi tõttu, vaid väikeste ning sageli märkamatute sammude kaudu. Pidev reageerimisvalmidus, tunne, et kõik sõltub sinust, ning samal ajal teadmine, et hoolimata pingutusest ei liigu asjad soovitud suunas, loovad tasapisi sisemise väsimuse.
Ta meenutab hetke, mil tundis, et suhtlus meeskonnaga ei toimi nii nagu peaks, kuigi tema enda meelest oli ta avatud ja inimlik juht. „Mul oli tunne, et mul on sein ees. Inimesed ei teinud enam nii, nagu ma palusin. Selja taga tekkisid kuulujutud ja ma ei saanud aru, kust need tulevad.“
Probleem ei olnud mitte töö mahus, vaid sisemises segaduses ja tundes et pead juhina olema kogu aeg kättesaadav ning kõike teadma ja lahendama.
Seda hetke näeb Kaisi ka ühe esimese märgina läbipõlemise lähenemisest. Probleem ei olnud mitte töö mahus, vaid sisemises segaduses ja tundes et ta peab juhina olema kogu aeg kättesaadav ning kõike teadma ja lahendama.
Küsi vajadusel abi
Muutus saabus hetkel, mil Kaisi otsustas palgata endale coachi. See otsus ei olnud seotud sooviga karjääriredelil veelgi tõusta, vaid vajadusega jääda ellu rollis, mis oli muutunud vaimselt koormavaks. „Ma ei teadnud enam, mida inimestega peale hakata. Mul oli tunne, et olen kasutanud juba kõiki tööriistu, aga tegelikult oli veel palju asju, mida ma ei teadnud. Siis võtsingi ma endale aastaks coachi. Eelkõige iseendale. See muutis minu jaoks palju, sest sain tänu coachingule juurde tohutult palju tööriistu.“
Coachingu käigus leidis Kaisi praktika, mille kasutamine tundus esialgu ajaliselt võimatu – regulaarsed üks-ühele vestlused iga meeskonnaliikmega. „Mõte, et ma peaksin iga kuu oma inimestega vestlema, tundus täiesti üle mõistuse. Mõtlesin, et kust ma peaksin 35 inimese jaoks iga kuu selle aja võtma? Samas ei olnud mul ka ühtegi teist lahendust, seega hakkasingi ma neid vestlusi tegema.“
Selle tulemusel ei toimunud muutused ainult suhtluses, vaid ka tulemustes. „Kuulujutud kadusid ära, inimesed tajusid, et ma olen nende jaoks olemas ja tulemused hakkasid ise paranema. Ma ei keskendunud enam tulemustele, vaid sellele, et mu inimestel oleks hea olla.“
Ära alahinda oma baasvajadusi
Üks olulisemaid taipamisi sel teekonnal oli Kaisi jaoks arusaam, et juhtimise rõõm ei teki üksnes numbrite tulemusel ega eesmärkide täitmisest, vaid hetkedest mil juht näeb oma inimeste arengut ja tunneb, et ta ei ole üksi. See tähendab ka teadlikke valikuid igapäevaelus. „Elus on muud rõõmud ka peale töö. Kui sa lähed hauda, siis on väga tore, kui sa said ägedat karjääri teha, aga veel ägedam on see, mida sa said oma lähedastega kogeda.“
Juhtimise rõõm ei teki üksnes numbrite tulemusel ega eesmärkide täitmisest, vaid hetkedest mil juht näeb oma inimeste arengut ja tunneb, et ta ei ole üksi.
Siinkohal ei tohiks unustada ka baasrutiinide olulisust: „Uni, toitumine ja liikumine on alahinnatud. Kui sa oma aparaati korras ei hoia, siis laguneb ka kõik muu ära.“ Rõõm juhtimisest ei tähenda tema sõnul seda, et töö oleks alati lihtne, vaid seda, et juht oskab märgata elu tervikuna ning ei seo oma väärtust vaid rolliga.
Ära jää üksi!
Ühe suurima veana näeb Kask algajate juhtide puhul üksinda jäämist. Iga juht vajab tema sõnul kohta, kus ta saab olla aus, küsida nõu ja vajadusel peegeldust. Selleks võib olla mentor, coach, superviisor või teiste juhtide tugigrupp. „Küsimus on, kelle sülle sa juhina pea paned. Tihti on see lõpuks abikaasa, aga kui palju ta neid tööasju ikka jaksab kuulata? Tegelikult võiks igal juhil olla koht, kus ta saab professionaalselt asju läbi mõelda ja arutada. Juhi areng ei toimub ühe päevaga, vaid on pikaajaline protsess. Ja kui sul on inimesed ümber, kellega saad mõtteid jagada, liigud sa sel teekonnal palju kiiremini edasi.“
Häid nõuandeid (alustavale) juhile
- Tee regulaarselt üks-ühele vestlusi. Iga vestluse lõpus küsi ausalt, kuidas sina saad inimest toetada, et ta saaks oma tööd paremini teha.
- Küsi iseendale tagasisidet. Sa ei tea iseenda kohta väga paljut, mida teised näevad.
- Leia endale mentor või coach. Juhtimine võib olla üksildane roll – eriti alguses. Mentor ja coach aitavad näha olukordi kõrvalt, küsida õigeid küsimusi ja hoida arengut fookuses.
- Hoia oma baasrutiin korras. Uni, liikumine ja toitumine ei ole teisejärgulised tegevused, vaid otseselt seotud juhi otsustusvõime, kannatlikkuse ja emotsionaalse stabiilsusega. Lihtsad rutiinid on sageli need, mis hoiavad ära juhi läbipõlemise.
- Ära unusta elu väljaspool tööd. Juhtimisrollist võib kergesti saada inimese identiteet, kuid töö ei saa olla ainus koht, kust inimene oma väärtust ja rõõmu leiab. Tasakaalus juht on parem otsustaja, rahulikum suhtleja ja inspireerivam eeskuju.
- Mõtesta oma “miks”. Miks sa oled juht? Kelle jaoks sa seda tööd teed? Kui juhil on enda jaoks selge, mis on tema rolli mõte, on lihtsam teha ka ebamugavaid otsuseid, hoida suunda keerulistel aegadel ning mitte kaotada ennast teiste ootuste sisse.
Kuula ka podcasti, kus külaliseks olid Kaisi Kask ja Kaido Padar
Kes on Kaisi Kask?
Kaisi Kask on Avang Keskuse looja, coach, koolitaja ja pikaaegne LHV aktiivmüügi meeskonnajuht. Täna on ta pühendunud inimeste ja organisatsioonide kasvule läbi coachingu ja supervisiooni ning tema töös põimuvad süsteemne mõtlemine, psühholoogiline tundlikkus ning strateegiline selgus. Ta toetab juhte ja meeskondi, kes soovivad liikuda ja tegutseda elus teadlikult ning viia ellu tähenduslikke muutusi. Kaisi lähenemine aitab inimestel ja meeskondadel liikuda korratusest korrastatuseni ning pingutusest loomuliku vooni.
Kaisi usub, et muutused saavad alguse selgusest iseendast. Just seetõttu rajas ta ka Avang Keskuse – kasvukeskkonna, mille südames on inimene ja tema võimekus luua muutusi enda sees ning seeläbi ka laiemas süsteemis. Kaisi toetab juhte, tiime ja spetsialiste, kes soovivad õppida mõtestama iseennast ning tegutseda teadlikult nii muutuste keskel kui ka muutuste loojana.