Selles podcasti osas räägime sotsiaalsest innovatsioonist ja kodanikujulgusest: kuidas sünnib ühest inimese mõttest algatus, mis liidab kogukondi, muudab hoiakuid ja loob kestvat mõju. Külas on Evelyn Valtin, Ave Landrat ja Eva Truuverk, kes jagavad oma kogemusi Teeme Ära liikumisest, Keelesõbra programmist, Rohetiigrist ja paljust muust.
Meie keskel elavad ideemeistrid, sõltumata soost, vanusest, rahuvusest, päritolust ja staatusest. Need on inimesed, kes oskavad märgata väljakutseid ja probleeme ühiskonnas ja kellel on mingi salapärane sisemine jõud ja uskumus, et läbi innovaatiliste koostegemiste saab ühiskonda muuta paremaks.
Toome häid näiteid ja arutame, kuidas ühe inimese ideest saab ja võib välja areneda midagi suurt ja ühist.
Kuigi info on kättesaadavam kui kunagi varem ja sotsiaalmeedias leidub arvamusi ja “aktivismi” küllaga, tõdevad külalised, et sageli jääb just pärisellu jõudvat tegutsemist väheks.
Kodanikujulgus kanaliseerub kommentaaridesse ja jagamisse, aga vähem on neid hetki, kus inimene astub oma mugavustsoonist välja, võtab vastutuse ja teeb midagi käegakatsutavat – olgu see siis vabatahtlik töö, uue algatuse vedamine või lihtsalt julgus minna ja teise inimesega päriselt juttu teha.
Sotsiaalne innovatsioon – mis see siis tegelikult on?
Evelyn Valtin aitab lahti mõtestada keerulise kõlaga mõiste “sotsiaalne innovatsioon”. Lihtsustatult on tegu uute ideede ja tegutsemisviisidega, mis lahendavad ühiskondlikke või sotsiaalseid probleeme senisest paremini.
Oluline on kaks asja: esiteks, et lahendus teeb päriselt kellegi elu paremaks (olgu teema lõimumine, vaesus, üksildus, hooldus, haridus või keskkond) ning teiseks, et seda ei tee üks sektor üksi.
Sotsiaalne innovatsioon sünnib koostöös – kodanikuühenduste, avaliku sektori, ettevõtete ja tihti ka teadlaste kokkumängus – ning liigub ideest päris rakendamiseni. Eestis koondab neid algatusi ja teadmisi Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskus, mille võrgustikus on nii ülikoolid, ministeeriumid kui vabaühendused.
Eva Truuverk toob ühe kõige tuntuma Eesti näite sotsiaalsest innovatsioonist – “Teeme ära” talgupäeva. Alguse sai kõik nelja inimese mõttest: koristada Eesti ühe päevaga puhtaks. Tänaseks on sellest kasvanud ülemaailmne liikumine, mis on jõudnud enam kui 200 miljoni inimeseni pea kõigis maailma riikides.
“Teeme ära” kehastab sotsiaalse innovatsiooni põhimõtteid: lihtne, kõigile arusaadav probleem (“prügi ei kuulu metsa alla”), selge ja konkreetne tegu, sektoriteülene koostöö ning tugev kogukondlik tunne. Inimesi ei kutsuta lihtsalt “heateole”, vaid millegi väga käegakatsutava ja ühise eesmärgi nimel tegutsema.
Mis paneb inimesed päriselt liigutama – mitte ainult “Like” vajutama. Ühisosa nii “Teeme ära” kui Keelesõbra puhul on selgus ja nähtav mõju. Inimene saab aru, mida temalt oodatakse, miks seda tehakse ja mis sellest paremaks läheb.
Prügikoristusel on siht lihtne: konkreetne koht saab puhtaks. Keelesõbras on eesmärk samuti selge: anda kellelegi võimalus julgemalt eesti keelt rääkida ja laiendada ka enda silmaringi.
Kui tegu on arusaadav, piiratud ajaraamiga ja mõjus, on ka hõivatud inimeste jaoks palju lihtsam leida nädalas see üks tund, mille jooksul midagi päriselt muutub.
Hirmud, üksildus ja empaatia – nähtamatud pidurid
Samas kerkivad tugevalt esile ka pidurid, mis kodanikujulgust ja sotsiaalset innovatsiooni tagasi hoiavad. Külalised räägivad kasvavast ärevusest, üksildusest ja usalduse kadumisest – eriti alates 2020. aastast.
Sotsiaalmeedia võimendab vastandusi ja silte, kuid ei loo tegelikku kontakti. Hirm eksida, “rumal” paista või saada negatiivseid kommentaare hoiab paljusid tagasi, kuigi soov midagi head teha on olemas.
Siin muutubki määravaks empaatia ja kaastunne: võime näha teise inimese vajadust ilma, et kardaksime, et meist endist midagi ära võetakse. Just need nähtamatud hoiakud määravad, kas meist saab vaid kommenteerija või ka päris algataja ja muutuste tegija.
Kokkuvõte: igaühe väike tegu ongi sotsiaalne innovatsioon
Saate lõpuks saab üha selgemaks, et sotsiaalne innovatsioon ei ole ainult suur programm või rahvusvaheline projekt. See algab üksikutest inimestest, nende isiklikust valust ja hoolimisest – olgu see seotud keskkonna, loomade, keele, üksilduse või põlvkondadevahelise lõhega.
Kui julgus, empaatia ja selge eesmärk kokku saavad, sünnivadki algatused nagu Teeme ära, Keelesõber, Rohetiiger või jututoakaaslased hooldekodudes.
See podcast kutsub kuulajat mõtlema: mis on see üks koht minu elus või kogukonnas, kus ma näen probleemi ja võiksin teha esimese väikese sammu? Sest just niimoodi – ühe inimese ideest ja julgusest alustada – hakkavadki sündima suured ühised muutused.
Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks. Sotsiaalne innovatsioon pakub lahendusi ühiskondlikele või sotsiaalsetele probleemidele uudsete ja varasemast paremini toimivate lahenduste väljatöötamise teel.
#kodanikujulgus #sotsiaalneinnovatsioon #algatused #ideemeistrid
Külas:
- Evelyn Valtin — Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus, Šveitsi-Eesti koostööprogrammi meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ sotsiaalse innovatsiooni komponendi juht
- Ave Landrat — Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, Keelesõbra programmi juht
- Eva Truuverk — Rohetiigri asutaja ja eestvedaja, Hakkab looma! unistamistalgude partnerite ja finantstiimi juht
Loe lähemalt: Visionest Institute korraldab sotsiaalse mõjuga häkatone ja inkubatsiooni-programmi
Ideemeistrite keskkond on avatud!
Mõtleme koos, kuidas siin elu paremaks teha. Sul on idee, mis toob inimesi kokku või aitab kogukonda? See on koht sinu ideele. Kui sul ideed veel pole, saad liituda tiimiga ja panustada oma oskustega. Osaleda saad eesti, inglise, vene ja ukraina keeles. Esita oma idee ja tule ideepäevale! →