„Kui sa tead, mis probleem on, siis sul on pool lahendust juba olemas,” ütles Siim Udras ja lisas, et programmi peamine eesmärk on muuta elu paremaks nii kogukondlikul kui ka üleüldiselt, riiklikul, tasandil.
Ideed ei sünni tühjalt kohalt – nende taga on tegijad
Siim Udras on kogenud eestvedaja, ta on kirjutanud aastaid projekte ja neile erinevaid rahastusi kaasanud. Ta teab, et lisaks ideede kogumisele on tähtis ka oskus, kuidas need päriselt ellu võiks viia.
Iga idee vajab enda seljataha päris tegijaid, inimesi, kes tulevad oma nõu, jõu ja teadmistega appi. Muutuse loomine pole lihtne – see nõuab aega: palju tööd ja palju suhtlemist. Niisamuti ka planeerimist ja järjepidevat tegutsemist. Udrase sõnul vajab iga hea asi pingutamist, ja palju.
Iga idee vajab enda seljataha päris tegijaid, inimesi, kes tulevad oma nõu, jõu ja teadmistega appi
Udras jagas oma kogemusest kahte äärmust: ühelt poolt ühe noore aitamine unistuste tööni, teisalt Euroopa suurima võitlusspordi festivali The Clash korraldamine. „Minu eesmärk on alati olnud see, et ma saaksin teistele midagi anda,” selgitas ta ja lisas, et mõju pole tarvis mõõta vaid suurte projektide kaudu, vaid ka ühe inimese elu positiivses suunas muutmine on väärtuslik.
Mõju pole tarvis mõõta vaid suurte projektide kaudu, vaid ka ühe inimese elu positiivses suunas muutmine on väärtuslik.
„See oli midagi, mis teeb mind seest väga-väga soojaks,” kirjeldas ta noore aitamist.
Rahvusvaheline võitlusspordi festival kui sotsiaalse mõju platvorm
Sama oluline, kui ühe indiviidi aitamine on mõjutada positiivselt võimalikult paljude noorte inimeste elu.
Üks tema ambitsioonikamaid ettevõtmisi on The Clash European Combat Sports Festival 2026, mida ta veab koos oma tiimiga ning mis toimub esmakordselt sel sügisel Tallinnas Unibet Arenal. “See on rahvusvaheline sündmus, mille eesmärk pole ainult võitlusspordi arendamine Eestis ja Euroopas, vaid mille keskmes on ka noorte sotsiaalne kaasamine ja tervislike eluviiside edendamine,” avaldas ta.
Festivali eripära on eelkõige selle sotsiaalses mõjus – see pole lihtsalt spordiüritus, vaid platvorm, mille kaudu jõutakse ka keerulise taustaga noorteni. Udrase sõnul näitavad uuringud, et võitlusspordil on sääraste noorte jaoks mitmeid positiivseid mõjusid: see kujundab distsipliini, loob kuuluvustunnet ja annab positiivsed eeskujud. “Nii saame mõjutada sadade noorte elu andes neile võimaluse turvaliseks enesearenguks, et nad saaksid teadlikke ja paremaid valikuid teha.”
Festivalile oodatakse üle 800 osaleja enam kui 12 riigist ning projekti õnnestumisel kujuneb sellest loodetavasti Euroopa suurim omataoline võitlusspordi sündmus. Sündmust toetab Euroopa Komisjon ligikaudu 450 000 euroga.
Ideed sünnivadki just probleemidest: oluline roll on ennetusel
Osalejate ideedest joonistus selgelt välja üks läbiv teema: kogukond.
Näiteks Airi „Minu mamma” idee ühendab eakad ja noored vastastikuse abiga – oskused vahetatakse kogemuste vastu. „Mamma tuleb appi,” võttis saatejuht Rain R. Uusen idee kokku.
Liina idee „Sild südamesse” soovib luua videomaterjale eakatele ja erivajadustega inimestele ning ühendada üksikud eakad lastekodu lastega. Eakad pole tema sõnul probleem, vaid ressurss, mille väärtus on alakasutatud. „Need üksikud eakad koos oma teadmiste ja kogemustega – me ei saa lasta sellel kaotsi minna,” sõnas Liina.
Mitmed ideed keskendusid ka ennetusele.
Lapsepõlvetraumateadlikkuse nädal tahab tuua inimesed kokku liikuma ja avameelselt omavahel vestlema, et nii vähendada vaimse tervise probleeme. „Rõhk ongi just sõnal “teadlikkus”,” selgitas idee autor. „Ennetus on alati odavam kui kahjudega tegelemine,” märgiti traumateadlikkuse arutelus.
Ennetus on alati odavam kui kahjudega tegelemine.
Anna Dumaki „Lucky Way” pakub kogukondlikku lahendust võlakoormuse vähendamiseks – inimesed panustavad väikseid summasid ja aitavad niimoodi üksteist.
Paljude probleemide leevendus võib olla peidus kogukondlikes lahendustes. „See pole laen ega investeering, vaid kogukondlik koostöö ja toetus,” ütles Dumak.
Lisaks kogukonnale on ühendavaks lüliks ka linn, liikumine ja kultuur
Reili idee toob linnaruumi multifunktsionaalsed spordiseinad, et muuta liikumine kättesaadavaks. Tema sõnul on oluline linnaruumi ära kasutada ja seda elavdada.
Eve Noormetsa „Sisseütlev” keskendub lõimumisele läbi kultuuri ja inimeste päris kohtumiste. Koos tegutsemine loob sidemeid kiiremini kui erinevad programmid. Eve sõnul peame ise olema valmis oma südamed ja uksed avama. Nii on muutus kiire tulema.
„Terves kehas, terve vaim,” lisas Udras, rõhutades spordi rolli.
Eve Roosna idee „kogukond kui teraapia” pakub tuge traumakogemusega inimestele läbi pikaajalise kogukondliku toe. „Toetav kogukond ongi kõige suurem abi,” ütles ta.
Professionaalne abi pole mitte alati piisav, vaid pigem vajavad inimesed püsivat kuuluvustunnet. Hooliv kogukonna toetus loob selle iseenesest ja nii saabki kogukonnast justkui pere.
Professionaalne abi pole mitte alati piisav, vaid pigem vajavad inimesed püsivat kuuluvustunnet.
Ljudmilla Ojavere idee tutvustab väikeseid Eesti kohti läbi jalutuskäikude, mida viivad läbi kohalikud. Nii tulevad võõrad külalised kohale, aga lahkuvad tema sõnul juba justkui sõbrad. Projekt algas kaheksa aastat tagasi väga väikselt, esimesel aastal toimus vaid kaks jalutuskäiku milles osales kokku neli inimest. Tänaseks on see kasvanud nii, et üritustel osaleb juba üle 200 inimese aastas ning osalejaid tuleb üle maailma (nt Austraaliast, Chicagost, Saksamaalt).
Kui te jõuate kogukonnani, saavad teie ideed tuule alla.
Pikaajaline järjepidevus kogukonnaga koostöös loob kindla kasvu. „Kui te jõuate kogukonnani, saavad teie ideed tuule alla,” ütles Udras. “…ja maailm koju kätte,” lisas Uusen.
Idee vajab fookust, lihtsust ja selgust
Udrase sõnul on igal ideel lihtne struktuur, et see toimima saada: idee peab vastama kolmele küsimusele – miks, kellele ja kuidas. Juba paari lausega vastates annab see idee autorile selguse, kas tasub mõttega edasi minna.
Idee peab vastama kolmele küsimusele – miks, kellele ja kuidas.
Liiga palju ideid korraga hajutab energia ja vähendab mõju. „Kui sul on üks klaas vett ja seitse klaasi, mida täita, siis ei jätku seda kellelegi,” tõi ta näiteks ja lisas, et tasub alustada millestki ühest ja konkreetsest.
Arutelus käsitleti ka rahastust – mainiti arenduskeskusi, KÜSKi ja Erasmus+ programme. Ideede elluviimine nõuab reaalseid ressursse, lisaks ajale, tegevustele, inimestele ja korraldusele ja raha. Udrase sõnul on oluline osata oma idee lihtsalt ja selgelt lahti seletada nii, et see sobiks ka rahastajate tingimustega. “Vahel võib projekt rahastust otsides isegi paremaks minna,” märkis saatejuht. “Katseta, katseta, katseta ja ära anna alla,” julgustas Siim Udras.