Eesti Töötukassa: töökuulutuse ülespanekust ei piisa
Eesti Töötukassa personali peaspetsialist Evelin Ausmehe silmis on unistuste tööandja tiitel väga kvaliteetne auhind. „Seal on ju kolm vaadet: organisatsiooni, žürii ja potentsiaalsete töötajate oma, mis peavad omavahel hästi haakuma. Igasugused märgised ongi omamoodi lakmuspaberiks, kvaliteedi näitajaks, seletades organisatsiooni olemuse hästi lihtsalt lahti.“
Evelin Ausmehe sõnul oli konkursi võit suur üllatus, ent samas üsna loogiline, arvestades kõike, mis tehtud, ning tiimi tugevat motivatsiooni oma igapäevatöö tegemisel. „Kõik teadsid ju töötukassat kui teenusepakkujat: võimalust saada toetust ja teenuseid, muuta karjääri ning leida endale töötajaid,“ selgitab Ausmees. „Kuid seda, et töötukassa võiks ise ligitõmbav tööandja olla; et siin töötavad vaimustavad inimesed ja et siin on inspireeriv õhkkond, ei teadnud väljaspool keegi.“ Teiseks on Ausmehe sõnul iga tööandja brändingut puudutava tegevuse eelduseks, et organisatsioon mõistab selle vajalikkust. „Juhtkond peab aru saama, et ei piisa lihtsalt töökuulutuste ülespanemisest, vaid me peame laiemat vagu kündma, tööandjana inimeste alateadvusesse jõudma. Nii et suureks väljakutseks oli ka juhtide kaasamine ja selgitamine, miks me seda tegema peame, eriti kuna igal tegevusel on ju rahanumber taga.“
Kui töötukassa 2018. aastal tööandja brändingu teemat vedama hakkas, oli neil konkurssidel kandidaate kesiselt ja kandidaadid ei teadnud, mis organisatsioon see tööandjana üldse on. Paari viimase aasta jooksul tehtud tööd mõõtes on selgelt näha, et kandidaatide arv ühe konkursi kohta on suurenenud ja nad on aina teadlikumad. „Kõik, kes on meile kandideerinud, teavad, kes me oleme. Nad on meie kohta uurinud, teavad, mis hüvesid me pakume ja mis kvaliteedimärgised meil on,“ rõõmustab Ausmees. Lisaks teadlikele kandidaatidele on edu mõõdikuks ka otsimisprotsessi pikkus alates töökuulutuse avaldamisest kuni lepingu sõlmimiseni – mida lühem, seda parem.
Scoro Software: panustamine tööandja brändingusse tasub ära
Tarkvaraettevõtte Scoro Software juhi Fred Kriegeri sõnul nägid Scoro inimesed kolm-neli aastat tagasi, et tööle tahtjaid tuli üha enam ja nende tuntus väärt tööandjana oli kasvanud: „See pole juhus, me oleme tööandja brändingusse palju panustanud. Meie sihtrühm näeb meid praegu kõikjal – sotsiaalvõrgustikes, vestlustes, üritustel…“ Scoros tehakse avatud uste päevi, koostööd ülikoolidega ja antakse välja stipendiume. Lisaks toimub palju ühiseid üritusi – tähistatakse ettevõttesiseselt tähtpäevi, käiakse rattamatkadel, korraldatakse suvepäevi jne.
Scorosse kandideerib aastas üle 2000 inimese, aga Kriegeri sõnul kehtib kõigi puhul ikka see vana hea ütlus: kui inimene ei tekita sinus tunnet, et sa võid temast kohe ilma jääda, siis tasub veel mõelda. „Kui vaadata, mida me teeme – ehitame toodet, millesarnast pole varem tehtud –, siis paljusid neist asjadest ei saagi õppida. Nii et ainult varasemale kogemusele rõhuda pole mõistlik. Pigem tahame tööle kedagi, kellel on tohutu uudishimu, anne ja oskus teha asju kiiresti ja loominguliselt.“
Magnetic MRO: iga järgneva aasta plaan on eelmistest ägedam
„Küll oleks tore, kui kuuleksin kedagi Magnetic MROsse töövestlusele kutsudes telefonis elevat: ahh, Magnetic MRO!“ Nii unistas personalijuht Ene Krinpus, kui ta seal tööd alustas. Kolm aastat hiljem kinnitasid nii Ene kui turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiina Shein, et just nii ongi läinud – kommertslennukite täishooldust pakkuv Magnetic MRO on viimastel aastatel palju panustanud tööandja brändingusse ja maitseb nüüd selle esimesi vilju.
„Ega meile mingit konkreetset eesmärki tööandja brändingu mõttes ei seatud,“ muigab Tiina Shein. Ene ja Tiina otsustasid härjal sarvist haarata kohe mitmel rindel. Nad koostasid Exceli tabeli ehk employer brand’i kalendri. „Panime sinna kuude lõikes kirja kõik, mida tahtsime teha nii ettevõttes kui väljaspool,“ meenutab Ene. „Samal ajal tuli seda teha ettevaatlikult, et me ei kohutaks inimesi ära ja neil oleks aega meie pakutavaga harjuda.“ Ene usub, et töötajad on parimad brändisaadikud: esmalt tuleb motiveerida oma inimesi, nendega tegeleda ning siis hakkab ettevõtte maine tõusma ja kujunema ka tööturul. „Hakkasime oma töötajatele korraldama rohkem ühisüritusi, alustasime ka tähtpäevade tähistamisega.“
Iga järgneva aasta plaan on Enel ja Tiinal eelmisest ägedam ja ambitsioonikam. „Me tahame tööandja brändinguga tegeleda mõtestatult, mõeldes sellele, mida meie enda inimesed sellest saavad,“ ütleb Tiina. Ta on kindel, et välireklaamidele, mis tööle kutsuvad, pole mõtet suurt turunduseelarvet seada, kui töökeskkond pole hea. „Pigem panustame sellele, kuidas töötajate tingimusi ja karjäärivõimalusi veel paremaks teha, et neil oleks siin hea. Alles selle kaudu saame end hea tööandjana näidata.“
Eesti Päästeamet: tegeleme järelkasvuga juba lasteaias
Pärast Unistuste Tööandja tiitli saamist täheldati Päästeametis mitte üksnes tööle soovijate arvu kasvu, vaid ka seda, et ühtäkki hakkas rohkem avaldusi laekuma huvitavatelt ja kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatide seast.
Päästeameti personalitöö talituse juhataja Marvi Roosaare sõnul on unistuste tööandja ju tegelikult see, kes annab inimestele unistuste töö, ja neil ongi ju missiooniga töö: „See ei ole lihtsalt töö, vaid tegelikult alati proovikivi. Inimesed tahavad, et nende töö ei oleks igav ja rutiinne, vaid et sellel oleks päriselt mingisugune väärtus, just ühiskonnale. Meil on väga selge eesmärk ja strateegia, kuidas me sinna liigume. Samuti on meil kokku lepitud väärtushoiakud, mille oleme viinud kõikide töötajateni. Ja väga hea tööandja teeb meist ka see, et meil on koos väga ägedad inimesed.“
Järelkasvuga tegeleb Päästeamet juba lasteaias – päästjad käivad seal ennetusest rääkimas. „Samuti käime koolides, kus teeme noortele tuletõrjespordimänge,“ lisab Roosaare. „Ma usun, et väga paljud nendest noortest valivad elukutseks kas päästeteenistuse või pääste eriala. Meil on ka väga palju põnevaid kampaaniaid ja loomulikult kasutame hästi palju sotsiaalmeediat – kuvame seal seda, mida me tegelikult teeme. Ja info liigub ka meie sõprade-tuttavate kaudu. Oleme uhked oma töö ja oma tööandja üle ning see info on kerge levima.“
Mis ikkagi on see X-faktor, mis teeb ühest tööandjast unistuste tööandja? Väike valik töötajate arvamustest, kellel on õnne töötada mõnes unistuste tööandja konkursil osalenud ettevõttes.
- Mul on hea meel töötada ettevõttes, mis toetab minu arengut ja kus tunnen, et olen oluline ning hoitud.
- Kõige kokkuhoidlikuma tiimiga ettevõte, keda tean. Väga hea sihiga arendada oma töötajaid turu parimateks.
- Töökeskkond on väga pingevaba, kuna töötajate valimisel on isiksus ning tiimi sobimine väga oluline.
- Väga peresõbralik ettevõte: millal iganes on vaja perekondlikel põhjustel koju jääda, leitakse alati lahendus ja lubatakse.
- Meil on äge ettevõte, kus inimesed on võrdsed ja avatud ning murede korral võib pöörduda ükskõik kelle poole (sekretärist omanikeni), juhid on inspireerivad (igaüks omal viisil) ning meile lähedal.
- Ettevõte hoiab väga oma töötajaid, pakub eneseteostus- ja karjäärivõimalusi. Lisaks korraldatakse palju üritusi ja tegevusi, et meeskonnatunnet suurendada.
- Eelkõige on positiivne paindlik tööaeg ja arvestamine töötajate eraeluga (pere, õpingud, hobid jms). See loob suurepärased võimalused ka osaajaga töötamiseks.
- Kogu kollektiiv on sõbralik ja töötab suure perena parima teenuse osutamiseks. Ei ole ühtegi küsimust või olukorda, kus oleks jäetud abi või lahendus leidmata.
- Minu tööandja on minusse alati uskunud ning seeläbi teinud võimalikuks minu karjääri infotehnoloogias. Väga meeldib meeskond, kus ma töötan, ning toode, mille kallal me vaeva näeme.
- Ideaalne koht töötamiseks, kus areneda linnutiivul, saada hoobilt endale 70 uut sõpra ja teha suuri asju globaalsel skaalal.
- Äärmiselt paindlik ning kõrge töökultuuriga ettevõte, kus kehtib põhimõte less is more. Modernne töökeskkond, kus igaks tegevuseks on oma nurgake, on pigem teine kodu kui kõle kontor.