Miks kõik algab enesejuhtimisest, mitte Excelist, selgitab Eesti juhtide kogukonna podcastis Visionest Connect Age Leedo, kogenud arengupartner, kes toetab juhte ja meeskondi läbi coachingu, mentorluse ja juhtimiskoolituste.
Visionest Connecti podcasti saates räägivad arengupartner ja coach Age Leedo, saatejuht Rain Resmeldt Uusen ning kaas-saatejuht Monika Kuzmina juhist kui inimesest – piiridest, väsimusest, enesekriitikast, muutustest ja vastutusest.
Juttu tuleb sellest, millal peaks juht peeglisse vaatama, millal abi küsima, kuidas hoida meeskonda ja iseennast järjest kiiremate muutuste keskel ning milline on hea juht aastal 2026.
Age Leedo rõhutab, et juhil ei ole enam luksust iseendaga tegelemist “õigeks hetkeks” edasi lükata. Enesejuhtimine ei ole eraldi projekt, vaid midagi, mis peab juhtuma iga päev – alates ausast peeglisse vaatamisest kuni väga praktiliste valikuteni, nagu uni, puhkus ja piirid töö ning eraelu vahel.
Sageli jõuavad tema juurde juhid alles siis, kui väsimus, unepuudus, lõputu ülesannete kuhjumine ja “ma ei oska enam” tunne on juba kohal.
Just sealt algabki päris töö: mustrite märkamise, vastutuse võtmise ja vahel ka väga ebamugavate otsuste tegemisega iseenda kui juhi suhtes.
Saates kõneletakse ka sellest, et hea juhiks kasvamine ei toimu üleöö ega ainult koolitustel ja raamatuid lugedes. Tihti saab tippspetsialistist juht ilma, et talle antaks kaasa elementaarsed juhtimistööriistad – eriti inimeste juhtimiseks.
Nii sünnivadki “katse-eksituse” korras juhid, kes proovivad iga uue raamatu või trendi kohe oma meeskonna peal järele. Age Leedo sõnul ei ole juhtimine aga üks maagiline meetod, vaid erinevate tööriistade tervik: strateegiline raamistik, vastutuse võtmine, coachivad oskused, võime pidada keerulisi vestlusi ning oskus siduda kõik see oma isiksuse ja meeskonna tegelike vajadustega.
Oluline teema on ka juhi vaimne vorm ja piirid. Age kirjeldab, kuidas väsimus hiilib ligi märkamatult: ööuni lüheneb, tööülesanded liiguvad õhtust varaste hommikutundideni, vaba aeg ja pere jäävad tagaplaanile.
Esimene ohumärk on tunne, et “ma ei jõua midagi valmis” ja vajadus järjest enam iseendale valetada, et see on “ainult ajutine pingutus”.
Just siin võiks juht appi võtta arengupartneri või coach’i – enne, kui on vaja psühholoogi või psühhiaatrit. Professionaalne tugi aitab eristada, mis on lahendatav parema ajajuhtimise, piiride seadmise ja enesejuhtimisega ning kus on juba tegemist sügavamate, teraapiat vajavate teemadega.