Visionest Connect podcasti värskes episoodis arutlevad Rain Uusen ja Monika Kuzmina koos kogenud arengupartneri Age Leedoga juhist kui inimesest, enesejuhtimisest ja vastutusest, mis väljendub juhi oskuses märgata, millal senised harjumused ja rütm enam edasi ei vii.
Juht on eelkõige inimene – oma väsimuse, kahtluste, ambitsioonide ja vastutusekoormaga
Age Leedo sõnul ei peaks juht enesesse vaatama hakkama alles siis, kui tegemist on kriisi lahendamise või murdepunktiga, vaid see peaks olema igapäevane praktika. “Iga päev, kui sa peeglisse vaatad, peaksid sa korra mõtlema sellele, mis seisus sa oled ja mis väärtust sa suudad pakkuda.” Alles pärast seda saab hakata rääkima mõjust teistele – meeskonnale, organisatsioonile ja selle kultuurile.
Iga päev, kui sa peeglisse vaatad, peaksid sa korra mõtlema sellele, mis seisus sa oled ja mis väärtust sa suudad pakkuda.
Juhtimise üks suurimaid paradokse seisnebki selles, et juhilt oodatakse selgust, rahu ja otsustusjulgust olukorras, kus tal endal ei pruugi neid ressursse parasjagu olla. Mida suuremaks vastutus kasvab, seda vähem jääb ruumi ausaks enesevaatluseks. Ometi tekib just siin murdepunkt: “Inimene, kes ennast ei juhi, ei saa ka teisi juhtida,” nendib Leedo.
Läbi põlevad kõige tublimad töötajad
Paljud juhid ei jõua Age sõnul läbipõlemiseni mitte seetõttu, et nad ei saaks hakkama, vaid vastupidi – nad on inimesed, kes on harjunud vastutama, ära tegema ja mitte-kunagi-peatuma. See muster on seni olnud ehk edasiviiv jõud, kuid ühel hetkel hakkab see siiski vastu töötama. “Väga tark ja teadlik juht ei oota nii kaua, et ta jõuaks sellesse hetke, kus ta ei ole enam millegagi rahul.” Veelgi ohtlikum on hetk, mil rahulolematus ei tule enam juhilt endalt, vaid väljastpoolt, näiteks meeskonnalt või juhatuselt või on endast märku andmas juhi tervis.
Väga tark ja teadlik juht ei oota nii kaua, et ta jõuaks sellesse hetke, kus ta ei ole enam millegagi rahul.
Esimesed märgid on tasased, kuid korduvad: tunne, et tööd on tohutult palju, aga midagi ei saa päriselt valmis, unetunde jääb vähemaks ja see on katkendlik ning töö imbub märkamatult igasse päeva ossa. “Kuldne reegel on siin 8-8-8 põhimõte – päevas peaks olema kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi puhkust ja sotsialiseerumist ja kaheksa tundi und.” Kui üks neist hakkab venima pikemaks, siis võetakse need tunnid alati millegi arvelt.
Juht kui inimeste mõjutaja
Juhtimist ei saa lahutada inimeseks olemisest. Leedo ei jaga juhte mees- ja naisjuhtideks või noorteks ja vanadeks, vaid rõhutab, et juht on eelkõige inimene, kes mõjutab teisi – olenemata oma ametinimetusest. “Me kõik mõjutame teisi inimesi enda ümber, aga eriti teevad seda juhid.” Ta tõdeb, et juhtimine saabki alguse igapäevastest suhetest ja otsustest.
Juhtimine saab alguse igapäevastest suhetest ja otsustest.
Seetõttu jõuavad juhid tema juurde sageli mitte tehniliste probleemidega, vaid segadusega: kuidas pidada keerulisi vestlusi, kuidas inimesi avada, kuidas aidata, kui probleem on olemas, aga lahendus ei ole selge. Eriti väärtuslikuks peab Age aga hetki, mil juhid suudavad tunnistada, et vajavad abi.
Arengupartner, mentor ja coach – mis neid eristab?
Juhtimismaastikul kasutatakse mõisteid coach, mentor ja arengupartner sageli läbisegi, kuid Leedo selgitab, et tegelikult on neil oluline erisus ning enamasti tuleb juhtidele pakkuda nn rätseplahendusi, lähtudes sellest, mida konkreetne inimene parasjagu vajab. “Mõnikord vajab inimene mentorlust, kus minu kui mentori kogemus ja nõuanded on asjakohased. Mõnikord coachingut, kus vastused on juhil endal olemas, aga vaja on küsida õigeid küsimusi. Ja mõnikord tuleb kasuks pikem juhtimistreening, kus fookus ei ole üksikul probleemil, vaid juhi arengul tervikuna.”
Samas rõhutab ta, et oluline on mõista ka seda, kui vaja läheb teistsugust abi ning tulevikku puudutavate küsimuste asemel on murekohaks hoopis minevikust pärinevad probleemid. “Kui inimene saab aru, et ta peaks tegelema oma minevikuga, siis on õige minna psühholoogi juurde, sest coach ja mentor siinkohal aidata ei saa. Ja professionaal, kes on õppinud coachingu või mentorluse meetodeid, oskab seda oma kliendis näha, teab oma piire ja oskab vajadusel inimest edasi suunata.”
Erinevatest põlvkondadest koosnev meeskond ei ole probleem, vaid võimalus
Üheks 2026. aasta suureks väljakutseks peab Leedo erinevate põlvkondade juhtimist. Meeskonnad, kus kohtuvad äsja kooli lõpetanud ja mitmekümne aastase töökogemusega töötajad, vajavad juhilt teadlikkust ja paindlikkust, mitte ühte universaalset juhtimisstiili.
Tark juht leiab oma inimestele sellised koostööprojektid, mis toetavad neid mitte ainult tööalaselt, vaid ka tööväliselt.
“Juhi üks tööriist on suhete loomine, mis tähendab, et juhi ülesanne on õppida oma inimesi tundma. Kui sa oled tark juht, siis sa leiad oma inimestele sellised koostööprojektid, mis toetavad neid mitte ainult tööalaselt, vaid ka tööväliselt.” See aitab juhil luua olukordi, kus erinevad põlvkonnad saavad üksteiselt õppida, mitte üksteisega vastanduda.
Kuula podcasti episoodi Age Leedoga nendel ja veel mitmetel kõneainet pakkuvatel juhtimist ja juhi arengut puudutavatel teemadel artikli päisest.
Liitu Eesti juhtide kogukonnaga Visionest Connect! Podcastid juhtimisest ja tööelust igal nädalal.