Läbi nelja toimunud kogemuskohtumise — Elisas, Helmeses, Tallinna Teletornis ja Elamus Spaas — on andnud enam kui sajale Eesti juhile võimaluse luua uusi kontakte ja arutada juhtimise sisulistel teemadel.
Viies kogemuskohtumine, mis toimub 25. märtsil Eesti Rahvusraamatukogus, kasutab juba proovitud ja ajaefektiivset viisi juhtimisprobleemidega tegelemisel — juhtide stand-up!
Kohtumisel lood kontakte teiste juhtidega ning osaled viie juhtimisprobleemi arutelus. Õpid ise ja aitad teisi juhte väljakutsete lahendamisel.
Viiendat kogemuskohtumist võõrustab Indrek Ostrat, Eesti Rahvusraamatukogu personali- ja administratiivjuht.
Vaata videost, mis toimus eelmisel kogemuskohtumisel Elamus Spas:
Millest juhid mõtlevad?
Viimase nelja juhtide kogemuskohtumise jooksul on üks asi olnud väga selge: keegi ei juhi „lihtsal ajal“ ja keegi ei ole nende väljakutsetega üksi. Iga kohtumine on toonud lauale ausad, vahel valusadki teemad – AI, muutused, inimeste hoidmine, enda hoidmine.
1. AI ajastu, teenuspõhine juhtimine ja uued tööviisid
„AI ajastule ülemineku tehnilised lahendused ja oskused“,
„Teenuspõhisele juhtimisele üleminek, protsesside kujundamine“,
„Innovatsiooni võimaldavate uute AI tööriistade kasutusele võtmise edendamine viisil, mis ei takista progressi, aga tagaks ka andmete turvalisuse.“
Juhid otsivad vastuseid, kuidas:
- hoida tempot tehnoloogiaga, ilma et meeskond jääks maha;
- disainida teenuseid, protsesse ja kliendikogemust uuel tasemel;
- leida tasakaal innovatsiooni ja turvalisuse vahel.
Kuidas seda teha samm-sammult, mitte „suure pauguga“. Jagame kogemusi, millised lähenemised päriselt töötavad ja kus on olnud valusad õppetunnid.
2. Muutuste juhtimine ja uue visiooni ümber koondamine
„Muutuste juhtimine“,
„Uus visioon + ettevõtte restruktureerimine uue visiooni ümber“,
„Tuua eakasse organisatsiooni kaasaegset hingamist“,
„Teenuse disainimine“,
„Organisatsioonikasv ja organisatsioonikultuuri arendamine ning muutuste valmisoleku tõstmine.“
Paljud juhid on hetkel keset:
- restruktureerimisi ja suuna muutmist;
- ühendasutuste juhtimist ja uue kultuuri loomist;
- vajadust muuta „nii on alati olnud“ – mille asemele aga?
Kohtumisel otsime vastust küsimusele: kuidas viia inimesed kaasa nii, et muutus ei oleks lihtsalt „projekt“, vaid uus reaalsus, mida meeskond ise aitab kujundada.
3. Inimeste vaimne tervis, motivatsioon ja meeskonnavaim ebakindlal ajal
„Tänase seisuga on suurim väljakutse oma inimeste vaimne tervis. Kuidas hoida ära läbipõlemist ning kuidas töötajaid hoida motiveeritutena“,
„Meeskonna meeleolu langused välismõjutajatest“,
„Koondamiste ajal töötajate toetamine nende hirmule ja motivatsioonilangusele vaatamata“,
„Majanduskeskkonna ebastabiilsuse ja koondamislainete najal töötajate turvatunde ja optimistliku meele hoidmine“,
„Piiratud eelarvega meeskonna motiveerimine“,
„Kuidas meeskonda motiveerida mittemateriaalselt piiratud eelarve valguses?“
Küsimused, mis järjest korduvad:
- kui kaugele ulatub tööandja vastutus ja kus algab inimese enda vastutus?
- kuidas toetada neid, kes abi ei soovi või seda järjepidevalt väldivad?
- kuidas hoida tiimitunnet hübriid- ja kaugvormis?
Kohtumisel anname ruumi, et ausalt arutada, mis on toiminud ja mis mitte – ilma ilustatud „parimate praktikate“ esitluseta. Jagame lugusid, kuidas luua turvatunnet, kui väliskeskkond on kõike muud kui turvaline.
4. Delegeerimine, enesejuhtimine ja piiri tõmbamine
„Delegeerimine ja kontroll. Projektide juhtimine“,
„Delegeerimine“,
„Enesejuhtimine ja muudatustes liikumise aeglus koos meeskonnaga“,
„Enda õigel kursil hoidmine“,
„Teadlik puhkamine“,
„Kus lõpeb mõistmine ja algab vastutus?“,
„Leida tasakaal pere ja tööl vahel!“,
„Vähem juhtida“.
Paljud juhid sõnastavad täna:
- vajaduse õppida päriselt lahti laskma ja usaldama;
- küsimuse, kuidas jääda inimesena terveks, kui töökelder „ei saa kunagi tühjaks“;
- vajaduse seada piire nii meeskonna kui iseenda eest hoolitsemisel.
Räägime, millised konkreetsed praktikad on aidanud:
- öelda „ei“ nii, et suhe ei kannataks;
- delegeerida nii, et kontrolli tunne ei kaoks, kuid inimesed saaksid päris vastutuse;
- hoida end kursil, kui ootused ja muutused tulevad igast suunast.
5. Õiged inimesed, kultuur ja juhtide arendamine
„Õiged inimesed õigetel kohtadel“,
„värbamine, töötajate hoidmine, juhtide arendamine“,
„Juhtimiskvaliteedi parandamine – juhtide parem koostöö erinevatel tasanditel“,
„Juhtide koolitamine ja arendamine“,
„Erinevate organisatsioonikultuuride tekkimine ühe organisatsiooni sees“,
„Uue asutuse loomine ja erinevate taustadega spetsialistidega ühise uue asutuse kultuuri loomine“,
„Kuidas luua juhtimise mõttelaadis põhimõttelist muutust, mis aitaks üle saada seni toiminud tehnikatest, mis tegelikult ei toimi enam?“
Juhtide fookus liigub üha enam:
- inimeste valikule ja hoidmisele, mitte ainult ametikohtade täitmisele;
- kultuurile kui strateegilisele eelisele – eriti hübriidsetes, mitmest „alamkultuurist“ koosnevates organisatsioonides;
- juhtide endi arendamisele, et „ülemuse seest juht välja meelitada“.
Kohtumisel uurime, milliseid samme on eri organisatsioonid astunud, et:
- kasvatada päris juhtimiskvaliteeti, mitte lihtsalt koolituspäevade arvu;
- panna juhtimiskultuur ühtselt hingama ka siis, kui taustad ja üksused on väga erinevad.
6. Strateegia, müük ja kliendibaas: tulemused keskpärases reaalsuses
„Uute strateegiate välja töötamine müügis“,
„Uute kontaktide leidmine ja suhete välja kujundamine“,
„Kliendibaasi kasvatamine“,
„Meeskonna võimekus – kuidas saavutada keskpärase meeskonnaga suurepäraseid tulemusi“,
„Leida tasakaal oma lähenemise ja turul praktikas kasutatavate lähenemiste vahel. Teen asju teisiti, aga turu valmisolek on veel pisut nõrk.“
Paljude juhtide tegelik küsimus on:
- kuidas teha tulemust, kui tingimused ei ole ideaalsed;
- kuidas hoida oma põhimõtteid ja eristuvat lähenemist, kui turg pole veel „järele jõudnud“;
- kuidas arendada meeskonna võimekust, mitte ainult suurendada survet.
Kohtumisel jagame kogemusi, mis on aidanud:
- luua motiveerivaid, aga realistlikke eesmärke;
- siduda müügi- ja teenusstrateegia inimeste tegelike võimete ja ressursiga;
- hoida fookuses nii tulemused kui areng.
Kellele see kogemuskohtumine on?
Viiendale juhtide kogemuskohtumisele ootame:
- juhte, kes juhivad inimesi, üksusi, funktsioone või organisatsioone;
- personali- ja arendusjuhte, kes toetavad teisi juhte ja kultuuri kujunemist;
- kõiki, kes tunnevad mõnd ülaltoodud väljakutset või tunnistavad: „Ma ei taha olla üksi nende teemadega.“
Ei ole oluline, kas juhid töötavad avalikus või erasektoris, suures või väikeses organisatsioonis – väljakutsete tuumad korduvad üllatavalt sarnaselt.
Kutse: tule päriselt rääkima ja kuulama
25. märtsil Eesti Rahvusraamatukogus loome koos ruumi, kus:
- väljakutseid ei peideta, vaid jagatakse;
- kogemusi ei müüda, vaid antakse edasi;
- fookuses ei ole „õiged vastused“, vaid aus dialoog ja praktilised sammud, mida iga juht saab järgmisel päeval katsetada.
Indrek Ostrat ja Eesti Rahvusraamatukogu võõrustavad meid majas, mis ise kehastab nii traditsiooni kui muutust – väga sobiv koht, et rääkida meie juhtimise tänasest ja homsest.
Kui loed seda nimekirja ja leiad sealt enda mõtted, siis see kohtumine ongi Sinu jaoks.
Tule, võta kaasa oma küsimused, lood ja kahtlused – ja lahkud tõenäoliselt teadmisega, et Sa ei juhi üksi.