Visionest Institute’i podcastis arutavad saatejuht Rain Resmeldt Uusen ja Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, millised on piirkonna suurimad kasutamata võimalused, kuidas kohalikest lugudest saavad turismiteenused ning miks 2026. aasta suvel käivituv turismiinkubaator võib olla just see stardiplatvorm, mida kohalikud ideed ja algatused on kaua oodanud.
Kadri Jalonen kirjeldab piirkonda paigana, kus Eesti pikimad liivarannad, kõrge pankrannik, laaned, sood ja tööstusmaastikud loovad täiesti omanäolise keskkonna.
Ida-Viru ei ole ainult geograafiline piir, vaid ka kultuuriline ja vaimne piiriala, kus elab kõrvuti ligi 40 rahvust, eestlased on vähemus ning see mitmekesisus muudab igapäevaelu ja suhtluskultuuri avatumaks, emotsionaalsemaks ja koostööle orienteeritumaks.
Teise suure teemana tuleb jutuks Ida-Virumaa turismi areng läbi aja – 1990. aastate raskest üleminekuperioodist kuni tänase turismi taassünnini.
Kui nõukogudeaegsed sanatooriumid ja suured ettevõtted sulgusid, jäi piirkond pikaks ajaks justkui varju. Murrang saabus 2000. aastate alguses ning eriti pärast 2008. aastat, kui avati Meresuu SPA ja tugevamad turismiettevõtted panid jõud kokku, et Ida-Virumaast teadlikult positiivset lugu jutustada.
Koostöö, kohalik eestvedamine ja turismiklaster on loonud vundamendi, millele nüüd ehitada järgmise taseme teenuseid ja elamusi.
Kolmanda teemana avame Ida-Virumaa kui turismipiirkonna viis suurt lugu, millele saab uusi teenuseid ja elamusi ehitada.
Esiteks “piirilugu” – Narva kui Euroopa kultuuriruumi serv, ikooniline vaade kahele linnusele ja küsimus, milliseid piiriga seotud tuure, maitseid ja sündmusi siin pakkuda.
Teiseks kuurordilugu Eesti pikimate randade ja 150-aastase kuurorditraditsiooniga. Kolmandaks “salajane Sillamäe” – kunagine kinnine linn, mille tuumaenergia pärand, arhitektuur ja muuseum loovad erilise loo.
Neljandaks looduslugu Alutaguse laante, rabade ja Balti klindi uhkeima osa näol. Viiendaks tööstusmaastike lugu, kus kaevandused ja karjäärid on muudetud seiklusmaastikeks – kaevandusmuuseum, Kiviõli seikluskeskus ja Aidu veeseikluskeskus on head näited sellest, kuidas raske tööstuspärandist saab atraktiivne turismitoode.
Ida-Virumaa turismipotentsiaal peitub tema piirialasuses, mitmekeelses kogukonnas ja erakordses maastikus – ning just neid ressursse aitabki turismiinkubaator teadlikumalt ettevõtluseks vormida.
Podcastis kõlav jutt lugudest, tuuridest, koduhoovides pakutavast toidust, salajasest Sillamäest ja tantsivast Idavirust näitab, et uute teenuste loomiseks ei ole alati vaja suuri investeeringuid, vaid julgust oma lugu avada ja koos teistega katsetada.
2026. aasta suvel algav turismiinkubaator võib saada sillaks nende vahel, kes seni on vaid mõelnud “äkki võiks midagi teha”, ja nende vahel, kes juba päriselt piirkonna turismi tulevikku kujundavad.
Tutvu Turismiinkubaatoriga ja pane end kirja!
Turism ei tähenda ainult majutust. 
See võib olla:
✨ töötuba
✨ matkad ja ekskursioonid
✨ kohalik toit
✨ sündmused
✨ tervise- ja looduselamused
✨ noortelaagrid
✨ käsitöö või pärandkultuur
✨ või hoopis midagi täiesti uut
Kui tunned, et tahaksid Ida-Virumaal midagi ägedat luua või kohaliku elu arengusse panustada, siis tule Turismiinkubaatori ideepäevale!
Sul ei pea olema valmis ideed ega ettevõtet. Piisab huvist.
Võib-olla sinu mõte ongi see, mida piirkonnas järgmisena vaja on 