Elisa Eesti teeninduse valdkonna juht Kristina Judina räägib podcastis ausalt, miks ta pikka aega arvas, et tal polegi puhkust vaja, kuidas kontrollifriigist sai juht, kes teadlikult harjutab end asendatavaks, ning miks just juhi puhkus on tiimi tervise lakmuspaber.
Selles loos võtame tema mõtted kokku ja pakume väga praktilisi soovitusi, kuidas juhina nii ise puhata kui ka oma tiimile päriselt puhkamisruumi luua – ilma süütunde ja ilma, et äri kannataks.
Mis asi on puhkus tegelikult – eriti siis, kui töö päriselt meeldib?
Kristina tunnistab üsna ausalt: kui töö päriselt meeldib, ei pane aju ise pidurit. Tekib petlik tunne, et „mul polegi puhkust vaja“ – energia justkui on, tulemused tulevad ja midagi ei põle otseselt.
Aga keha ja meel annavad varem või hiljem märku: süütenöör muutub lühemaks, väikesed asjad ärritavad rohkem, loovus taandub, tiim tajub pinget enne sind ennast.
Tänapäeva maailmas ei ole puhkus enam vastukaal füüsilisele rügajale, vaid psüühika ja närvisüsteemi taaskäivitamine. Me ei väsi ainult tegemisest, vaid pidevast infovoost, vastutuse kandmisest, otsuste langetamisest, notifikatsioonidest, grupitšättidest ja kalendriakendest. Puhkus ei ole tingimata „mitte midagi tegemine“, vaid vastutuse vahetamine: töömõtete taustal hoidmise asemel tegeled millegi hoopis teisega – liikumise, lugemise, reisimise, oma inimestega olemisega.
Oluline kriteerium on üks: kas su mõtted on päriselt töölt maha tulnud.
Kristina kogemus näitab ka, et puhkust ei tasu defineerida tunnitundliku tegevusplaani järgi. Vabadus ajast – ärgata ilma äratuskellata, otsustada samal hommikul, mida teha, lasta endal esimesed 2-3 päeva lihtsalt tempot maha võtta – on see, mis loob puhkamise tunde. Mitte see, kui palju kontserte, matku või muuseume su puhkuse to-do-listis kirjas on.
Juht kui kontrollifriik: miks asendatavaks saamine on kompliment
Kristina kirjeldab end kui endist kontrollifriiki, kes pikka aega ei uskunud, et tiim saab ilma temata hakkama. Tulemuseks oli „puhkus“, mille ajal ta ise ikka meile vaatas, vestlustesse sekkus ja tiimile end pidevalt meelde tuletas – kuigi keegi temalt seda ei palunud.
Murdepunkt tuli arusaamisest, et juhi töö ei ole olla asendamatu, vaid ehitada süsteem ja tiim, mis toimib ka ilma temata.
Kui juht saab kolm nädalat eemal olla ja kõik toimib, on see märk hästi tehtud tööst, mitte nõrkusest.
Praktikas tähendab see:
- asendamise teadlikku kokkuleppimist – juba enne puhkust küsib ta tiimilt, kes mille enda peale võtab, ja lubab, et tulemused ei pea olema „tema moodi“, vaid lihtsalt piisavalt head;
- tagajärgedega leppimist – puhkuselt tulles ei hakka ta üle võtma, ümber tegema ja „parandama“, vaid aktsepteerib, et mõni asi tehti teistmoodi (ja vahel lausa paremini);
- piiride sõnastamist – out of office’is on kirjas, kelle poole millise teema puhul pöörduda ja mis olukorras võib talle siiski helistada.
Selline lähenemine kasvatab tiimis iseseisvust ja usaldust. Juht ei ole enam pudelikael, vaid inimene, kes võib rahulikult puhkama minna, teades, et tema eemalolek ei halva äri, vaid hoopis tugevdab meeskonda.