Masinaehitusettevõte ja sukavabrik ei pruugi esmapilgul tunduda loomulike koostööpartneritena. LOREN-GROUPi jaoks tekkis seos aga üsna igapäevasest vajadusest: mida kinkida oma partneritele?
Ettevõte kirjeldas Unite for Trade’i programmis saadud kogemusi kokku võttes tutvust Žõtomõri sukavabrikuga Lehka Khoda. Selle tulemusel tekkis mõte kasutada tavapäraste alkoholikomplektide asemel ettevõtte logoga sooje sokke. Masinaehituses, kus tuleb töötada ka külmades tingimustes, oleks sellisel kingitusel praktiline otstarve.
Samas ülevaates nimetas LOREN-GROUP kavandatavat koostööd Žõtomõri kartongitehasega, et korraldada pakkimiseks vajaliku rullkartongi hankimist ning parandada logistikat ja tootmisprotsesse. Tekkinud koostöökavatsused näitasid, kuidas programmis tekkinud tutvus võib haakuda ettevõtte konkreetse vajadusega.
Koostöö igapäevasest vajadusest
Ühisel koolitusel saab teada, millega teine ettevõte tegeleb. Järgmises vestluses võib selguda, et tema valmistab midagi, mida sinu ettevõte parasjagu vajab.
Piirkonna ettevõtluse arendamisel on selliste seoste leidmine sama praktiline ülesanne kui ekspordiplaani koostamine.
Unite for Trade’is on kohalikule omavahelisele suhtlusele lisanud ka Eesti ja Ukraina ettevõtteid ühendavad ärifoorumid.
Veebifoorumid „Value Chains Without Borders – Ukraine–Estonia Online Business Forum“ ühendasid ekspordialased ettekanded sektoripõhiste kohtumistega.
Eraldi käsitleti masinatööstust, kodu- ja tarbekaupu, põllumajandust, toitu, tekstiili ning ehitust ja roheenergiat. Selline jaotus aitas suunata vestlused ettevõtete tegevusalade ja vajaduste juurde. Foorumi järel jagati osalejatele materjale, sealhulgas Žõtomõri ekspordile suunatud ettevõtete sisukat kataloogi ja kohtuti omavahel ka Visionest Connect kogukonnaportaalis.
Kohtumiste sisulist arutelu toetasid ka ettekanded. Jean Sutton käsitles tarneahelate ja rahvusvahelise kaubanduse muutusi. SOVAROG LTD ekspordijuht Dmytro Sokolov avas tootearenduse, positsioneerimise ja välisturule kohandamise küsimusi. Nii said osalejad oma pakkumist arutada laiemas turukontekstis.
2026. aasta 10. juuni ärifoorumi eel avaldatud ettevõtete põhjalikud tutvustused muutsid partnerite otsingu veelgi konkreetsemaks. Üldise koostöösoovi kõrval kirjeldati, milliseid Eesti ettevõtteid Ukraina tootjad otsivad ja mida neile pakuvad.
Koostöösild Eesti ja Ukraina ettevõtete vahel
Näiteks tööstuspakendite tootja FPS Flexible Ukraine soovis kontakte põllumajandus-, ehitus- ja tööstusettevõtetega, kes kasutavad puistekaupade jaoks suure mahutavusega kotte. Lehka Khoda otsis jaekette, rõivaste hulgimüüjaid ja teisi kaubanduspartnereid. Kodutekstiilibränd Vyshnya soovis jõuda sisustuskaupade müüjate ja kohalike edasimüüjateni.
Foorumi tutvustus suunas huvilised kogukonnaportaali, kus oli võimalik ettevõtetega põhjalikumalt tutvuda ja suhtlust alustada juba enne kohtumist.
Selline eeltöö annab vestlusele lähtekoha. Ostja saab hinnata, kas tootja pakkumine sobib tema valikusse, ning tootja mõelda läbi, millist partnerit ta vajab. Kohtumisel saab liikuda edasi koguste, tooteomaduste, tarnete ja koostöökorralduse juurde.
Partneriotsing polnud seejuures suunatud ainult Ukraina kaupade müümisele Eestis. Ehitusvaldkonna tutvustuses otsis moodulmajade tootja UnitBud Eesti materjalitarnijaid ja tööstuspartnereid ning võimalusi ühiste projektide arendamiseks Baltikumis. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuslahendustega tegelev Klimart tundis huvi Eesti kliimatehnika tootjate ning Baltikumi arendajate ja peatöövõtjate vastu.
Need näited avavad rahvusvahelise koostöö mitmesuunalisust. Ühes suhtes võib Ukraina ettevõte olla tarnija, teises ostja või ühise projekti elluviija. Koostöö sisu määravad osapoolte vajadused, oskused ja võime kasulikke kokkuleppeid märgata.
Ärifoorum loob võimaluse nende kokkupuutepunktide leidmiseks. Püsiva suhte kujunemine nõuab aga jätkutööd: täpsustavaid küsimusi, tootenäidiseid, pakkumisi, tehniliste tingimuste läbivaatamist ja kokkulepet järgmise sammu kohta.
Töö käis mitmel tasandil
Seda järjepidevust toetavad ka kohalikud ettevõttekülastused. Juunis toimus koos Board Business Clubiga külaskäik ettevõttesse Novodan. Tegemist oli juba programmi üheteistkümnenda ettevõttekülastusega Žõtomõri piirkonnas. Augustis jätkusid äriklubide kohtumised Žõtomõris, Berdõtšivis ja Korostenis, keskendudes kohalike ettevõtluskogukondade arendamisele.
Ettevõtete külastused lisasid tutvustusele võimaluse näha teise organisatsiooni tööd lähemalt. Regulaarne äriklubi annab omakorda põhjuse uuesti kokku tulla, jagada vahepeal tekkinud küsimusi ja arutada probleeme, millega ettevõtja üksi toime tulla ei pruugi.
Siin kohtuvad programmi kohalik ja rahvusvaheline mõõde. Piirkonnas tekkinud suhted aitavad leida tarnijaid ja vahetada kogemusi. Eesti partneritega peetud vestlused toovad juurde välisturu ostjate ootused ja võimaluse oma pakkumist nende järgi täpsustada.
LOREN-GROUPi näide toob koostöö alguse tagasi lihtsa tähelepaneku juurde: kasulik partner võib tegutseda hoopis teises valdkonnas. Tema leidmiseks on vaja teada, mida ta teeb, ja osata selgitada oma vajadust.
Ärifoorumite, külastuste ja klubide edasine väärtus selgub selles, kas osalejad võtavad uuesti ühendust. Kas esmasest tutvusest saab reaalne mõistmine, pakkumine, pakkumisest tellimus ning esimesest kogemusest põhjus koostööd pikemalt jätkata, selgub juba edaspidi.
Unite for Trade’i viib ellu Visionest Institute koostöös Ukraina ettevõtluse ja ekspordi arendamise bürooga Diia.Businessi riikliku projekti raames ning Eesti aukonsulaadiga Žõtomõris. Programmi rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV.