Koolitaja Andra Piirsalu juhendamisel valmisid esmased prototüüpide kavandid, meeskondade rollijaotused ja testimise plaanid, mis aitavad järgmised sammud läbi mõelda enne lõpliku lahenduse ehitamist.
Miks on vaja enne kliendi juurde minekut ideed üldse prototüüpida? Hea idee võib aruteludes tunduda selge ja vajalik, kuid selle elluviimine toob kiiresti lauale uued küsimused. Milline peaks olema lahenduse esimene versioon? Kes meeskonnas mille eest vastutab? Kuidas koguda ja analüüsida tagasisidet, mille põhjal otsustada, kas või mida edasi arendada? Just nende küsimustega tegelesidki Ideemeistrite tiimid teise mooduli töötoas „Prototüüpimine. Lahendus ja test“.
Visionest Institute’i koolitusklassis osales prototüüpide loomisel viis tiimi ning Zoomi kaudu liitus veel neli. Kuigi meeskondade ideed ja senine edasiminek on olnud erinevas tempos, oli päeva ülesanne kõigile ühine: kujundada oma ideest või teenusest esmane lihtsustatud versioon ning panna paika selle katsetamise tegevuskava.
Kõigepealt tuleb mõista inimest, kellele lahendust luuakse
Selleks, et töötoas keskenduda just praktilisele tegevusele, eelnes tiimidel töötoale iseseisev õppimine Andra Piirsalu koostatud videoloengute põhjal. Tiimid tutvusid disainmõtlemise ja empaatiakaardiga ning õppisid, kuidas neid oma idee arendamisel kasutada.
Sellise ettevalmistuse mõte on suunata meeskonda vaatama lahendust tulevase kasutaja vaatenurgast. Milline on tema vajadus? Mis teeb tänase olukorra keeruliseks? Millist probleemi me lahendame hakkame? Mida peaks uus teenus või algatus tema jaoks lihtsamaks muutma? Need küsimused aitavad täpsustada, mida prototüübiga üldse kontrollida tasub.
Õppevideotes käsitleti ka prototüüpimise kolme peamist sammu: mudeli loomist, testimist ning tagasiside põhjal paranduste ja täienduste tegemist. Töötoas said tiimid hakata neid teadmisi oma ideedega praktiliselt siduma.
Prototüübi kavand annab järgmisele sammule selge suuna
Teise mooduli töötoa eesmärk oli jõuda esimese lihtsustatud lahenduse kavandini, leppida kokku meeskonna rollid ning kavandada testimine. Samuti oli oluline koguda tiimisiseselt tagasisidet enne lõpliku lahenduse ehitamist.
Prototüübi väärtus seisneb võimaluses muuta idee piisavalt konkreetseks. Eesmärk on teha ideest või kavandtavast tootest lihtsustatud versioon, et seda seejärel kasutajate peal katsetada.
Sellise esmase katsetamisega on võimalik leida vead ja teha parandused varakult — veel enne, kui päris toote ehitamisele kulutatakse palju aega ja raha, selgitas Piirsalu. “See annab meeskonnale võimaluse kontrollida oma olemasolevaid eeldusi ning teha täiendusi ajal, mil muudatuste tegemine on veel lihtsam.”
Prototüüpimise protsessi juures on oluline ka kokku leppida, kuidas tööprotsess edasi liigub. Rollijaotus ja testimise ajaplaan seovad kavandi konkreetsete tegevustega: kes valmistab ette järgmise sammu, kuidas tagasisidet kogutakse, milliste kriteeriumite alusel analüüsitakse tagasisidet, mille põhjal lahendust täiendatakse ja millises ajavahemikus see kõik toimub.
Tõenäoliselt kõige suurem väljakutse testimise läbiviimise juures on vaikida ja kirjutada üles, mida kasutaja tagasisidestab. Mitte vaielda ega toodet „maha müüa“. “Ka see oluline roll tuleb selgelt meeskonnas läbi rääkida ja kellelegi määrata,” õpetas Piirsalu.
Toidusalude tiim soovib kasvatada huviliste kogukonda üle Eesti
Üks töötoas osalenud meeskondadest oli Toidusalude tiim, kes tuli kohale kolme liikmega. Nende idee on luua toidusalude huviliste kogukond, mis tutvustaks toidusalude mõtet, vajalikkust ja olulisust ning aitaks tulevikus kaasa nende rajamisele eri piirkondades üle Eesti.
Tiim plaanib koondada info kodulehele ning toetada huvilisi teadmiste, nõu ja kogemuste jagamise kaudu. Idee keskmes on seega lisaks toidusalude kontseptsiooni osas teadlikkuse tõstmisele ka inimeste ühendamine ja vastastikune tugi nende loomisel.
“Sellise algatuse puhul aitab prototüüpimine täpsustada, millist infot ja tuge huvilised kõige rohkem vajavad ning kuidas kogukonna esimene toimiv lahendus võiks välja näha,” kommenteeris Piirsalu. Töötoa ülesanded andsid tiimile võimaluse kavandada, kuidas oma ideega järgmise katsetuseni jõuda.
Kõik üheksa tiimi jõudsid konkreetse tegevusplaanini
Töötuba juhendanud Andra Piirsalul on mitmekülgne kogemus juhtimise, organisatsioonikultuuri, ettevõtluse ja muutuste läbiviimise valdkonnas.
Tema tagasiside järgi töötasid kõik meeskonnad aktiivselt kaasa nii klassiruumis kui ka veebis. “Mul oli väga hea meel näha, kui palju pühendumist, avatust ja koostöötahet kõik üheksa tiimi oma ideede arendamisse panustasid,” võttis ta töötoa päeva kokku. “Iga tiim jõudis edasi oma lähtepunktist, ning kõigil on peale töötuba olemas esimene konkreetne kavand ja plaan, kuidas oma ideed päriselus katsetama hakata.”
Just katsetamine, tagasisidest õppimine ja valmisolek oma ideed edasi arendada aitavad headel mõtetel päriselt teoks saada!
Sel nädalal jätkub töö tiimidega mentorkohtumistel.
Ideemeistrite programmi on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.
