„Inimeste tähelepanuvõime ja eetriaeg on lühikesed – olgu tegu veebiseminari, laval esinemise või videoga. Seepärast tasub alati hoolikalt läbi mõelda, mida öelda soovitakse, sest hästi ette valmistades suudetakse ka lühikese ajaga pakkuda rohkem väärtust,“ ütleb Corporate Maestro Anu Tähemaa.
Tänapäeva kuulaja tähelepanuvõime on lühike. Eetriaeg samuti. “Seepärast tasub alati hoolikalt läbi mõelda, mida öelda soovitakse, sest hästi ette valmistades suudetakse ka lühikese ajaga pakkuda rohkem väärtust, võrreldes sellega, kui minna ja lasta jutul voolata. Iga sekund tuleks ära kasutada.”
Kui aga ootamatult küsitakse kommentaari, videokaameraga näiteks? Kuidas siis kiirelt reageerida?
Anu soovitab kõnetreeningud, kus saab esinemist harjutada. “Leia ekspert, kelle juures end treenida. Sulle antakse ekspromptülesandeid, ja nii õpid ennast kiiresti ümber häälestama. Igasugune tähelepanu on tähelepanu ja eriti tore on, kui suudad keerata ootamatu tähelepanu enda kasuks. Kui satud paanikasse ja hakkad kätega vehkima, et mis sa siia tuled, võib sellest saada naljaklipp, mis levib kiiresti.”
Anu sõnul on võimalus vastusega ka pisut venitada. “Näiteks saad öelda: ‘Oi, kui põnev küsimus!’ – tänamise ajal saad juba oma peas mõelda, mida tegelikult öelda soovid. Võid ka avada dialoogi ja keerata olukorra nii, et esialgu hakkab rääkima hoopis küsija. Näiteks: ‘Kes küsib?’ või ‘Kuhu see vastus läheb?’ Nii võidad enda jaoks aega,” jagab ta nippe.
Juhi eneseväljendus
Lisaks soovitab ta juhuslikult mikrofoni ette sattudes mõelda oma sõnakasutuse peale – ja vältida nt ropendamist.
“Mõnel juhil tuleb see nii automaatselt, mida vingemad sõnad, seda vägevam – tundub, justkui annaks see bossilikkust juurde. Aga saab ka palju peenemalt. Vahel ei peagi midagi ütlema – piisab pilgust või enesekindlast žestist.”
Mõtle, mis keeles sa esined
Avalikus ruumis üles astudes tuleks ka mõelda, mis keelt räägib su kuulaja. “Segakeele kasutamine, kus on vobše võimatujuhtum või asi täiesti nonsense – on muutunud igapäevaseks, sest me mõtleme mitmes keeles korraga. Aga kui tahad luua sidet, siis püüa rääkida selles keeles, mida sinu klient räägib. Lisaks, läbi juhtimise, me kanname edasi kultuuri ja korrektne keelekasutus on üks osa sellest.”
Enda kiitmisega tuleks olla ettevaatlik
Enesekiitus pole meie kultuuriruumis hea toon. “Ennast tuleb armastada ja kindlasti ka tunnustada, aga kui minnakse eetrisse või lavale ennast kiitma – ma ehitasin suurepärase firma ja teenisin aastaga miljoni, tehke järgi – see sobib pigem saunalavale, aga mitte avalikku ruumi.”
Mõni inimene muutub kaamera ees hoopis kellekski teiseks
On ka neid juhtumeid, et muidu tore inimene muutub videot tegema hakates justkui kellekski teiseks. “Kui minult küsitakse siis, et kuidas hästi esineda, siis soovitus on ‘mitte esineda’.”
“Jää autentseks igas kanalis.”
Postituste puhul mõtle, kellena sa võid välja paista teistele
Mõeldes, mida sotsiaalmeediakanalisse postitada ja mida mitte, soovitab ta lähtuda sellest, kellena sa ise soovid, et sind nähakse. “Sina oled oma digitaalse kuvandi looja. Põnevaid sündmusi on palju ja story’desse saab lisada erinevaid emotsioone, mis tulevad ja lähevad. Aga nn seinapostitused võiks olla seotud sinu igapäevase kuvandi ja tegevusega. Kui postitad peale sisukat juhtimisalast postitust ilma kommentaarideta segamini lemmiklooma-, peo- ja marjapilte, tekitad sa lugejas segadust. Soovitan piltide juures rakendada lugude jutustamise oskust, mis loob selgust ja näitab sind kui mitmekülgset juhti. Kui sa just ei ole teadlikult positsioneerinud end mitme rolli kandjana, võiks sisu olla seotud sellega, kellena soovid nähtav olla.”
Corporate Maestro Anu Tähemaa on inspireeriv kõneleja, avaliku esinemise treener ja meeskonnakoolitaja, kelle 30 aastase tegevuse keskmes on olnud lava – kas siis dirigendi, lavastaja, korraldaja või juhi rollis.
Tähemaa näeb organisatsiooni kui orkestrit ja juhti kui dirigenti, kelle ülesandeks on tagada meeskonna harmooniline koostöö. Sellest lähenemisest on kujunenud Corporate Maestro süsteem, mis ühendab juhtimispsühholoogia, strateegilise mõtlemise ja loovuse, rakendades kunstimaailma parimaid võtteid juhtide eneseväljenduse arendamiseks, meeskonnasisese kommunikatsiooni tõhustamiseks ning organisatsioonikultuuri väljakutsete lahendamiseks. Tulemusena kasvab motivatsioon, paraneb koostöö ja suureneb tulemuslikkus – kõik see kogemusliku, kaasava ja mõtestatud arengu kaudu.