Kõik artiklid

Tervisemuuseumi juht Kadri Rannala julgeb unistada suurelt

Autor: Mari Kamps

Kadri Rannala (Foto: erakogu)

Kui Kadri Rannala otsis kümmekond aastat tagasi omale tähendusega tööd, jõudis ta Eesti Tervisemuuseumisse. Kuuendat aastat juhiametit pidava energilise naise peas küpseb plaan laieneda üle Eesti, et muuseumi pakutav terviseharidus muutuks kättesaadavaks ka väljaspool pealinna. Kadri Rannalaga ajas juttu Mari Kamps.

  • „Võiksime oma teemadega näiteks ERM-i suuruse hoone ära sisustada, kuid me ei taha esmajoones uut maja. Meile on omane väikene inimväärne mõnus keskkond ja sellist stiili tahaks jätkata,“ räägib Rannala.
  • „Terviseedenduse tunnid on nii nõutud. Kõige popimad tunnid on seksuaalsus, järgneb toitumine,“ kinnitab muuseumijuht.
  • „Valime oma inimesi väga hoolega. Meie töötaja peab olema nagu Hunt Kriimsilm, sest ampluaa, kus orienteeruda ja millega hakkama saada, on lai.“

Kultuuriministeerium korraldab koostöös Visionest Institute’iga juba kolmandat korda arenguprogrammi „Kultuuriliider“, kuhu tänavu pääses 15 kultuurijuhti. „Kandideerisin, sest tegemist on süsteemse koolitusega. Saan seal oma teadmisi kinnistada,“ selgitab ta. „Hästi positiivne on võrgustamine, uute kontaktide saamine, üksteise kogemustest õppimine. Väga suur asi on aga see, et käime grupiga üksteise asutustes n-ö külas.“

Kadri Rannala ERM-s (Foto: erakogu)

Kadri teekond tervisemuuseumi oli suhteliselt käänuline, kulgedes Tallinna Reaalkoolist Tallinna Kommertskooli ja sealt Tallinna Tehnikaülikooli. Kuna loodus on talle olnud alati südamelähedane, siis on ta õppinud Luua Metsanduskoolis loodusretke juhtimist ja Räpina aianduskoolis maastikuehitust. Viimane pikem akadeemilise taseme õpikogemus on tal Tallinna Ülikoolist, kus õppis magistriõppes hariduse juhtimist.

Kadri on õppinud ja töötanud paralleelselt, kuhugi vahele mahub ka personalijuhitöö erasektoris. „Kui tegin tehnikaülikoolis ärikorralduses magistrikraadi, läksin ka sinna samasse tööle. Olin MBA programmi koordinaator, hiljem lõime majandusteaduskonna juurde täiendkoolituse keskuse,“ meenutab ta. „Pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist oli majanduslangus, täiendõpet ei tahtnud keegi. Minu tööks sai käimasolevate europrojektide aruandlus, mis ei olnud sugugi põnev. Lahkusin ülikoolist ja hakkasin otsima tähendusega tööd.“

Tere, tervisemuuseum!

Ta jõudis muuseumi aastal 2013 pärast edukat kandideerimist arendusjuhi kohale, töötades sel ametikohal viis aastat. „Seejärel kandideerisin juhipositsioonile, kus olen nüüd juba teist ametiaega. Meie muuseumis on juhatuse liikme leping viis aastat.“

Kadri juhitavas meeskonnas on 20 täiskohaga inimest, tänavu sügisel võeti paar inimest tööle juurde. „Praegused kultuurivaldkonda tabanud kärped puudutavad tegelikult valusalt ja väga lähedalt. Kuna oleme organisatsioonina jõudnud sellisesse etappi, et soovime hoopis laieneda, siis uute inimeste palkamine on saanud võimalikuks n-ö ise kogutud rasva abiga.“    

Tervisemuuseum pakub terviseharidust, suurt rõhku pannakse koolilastele ja -gruppidele. „Meie tugevuseks on interaktiivsed näitused aktuaalsetel terviseteemadel ning tervisealane muuseumiharidus, mille järele on ühiskonnas väga suur vajadus. „

Esimesel viiel juhiaastal tegeles Kadri organisatsiooni arendamisega ja ta julgeb kinnitada, et selle tervislik seisnud on väga hea. Ta kandideeris ka teiseks ametiajaks, sest töö on väga-väga põnev. Muuseumijuhile läheb valdkond ehk inimesest rääkimine väga korda.

„Lisaks see, et muuseumid on ülipõnevad kooslused, kus tavapäraste valdkondade (turundus, raamatupidamine, juhtimine jne) kõrval on väga palju loomingulisust, nagu näituste tegemine, teadmiste vahendamine ja teaduse populariseerimine atraktiivsel moel,“ räägib ta.

Idee laieneda

Kadri kandideeris teiseks ametiajaks, sest peas kummitas idee laieneda üle Eesti. „Meie südameasi on Eesti inimese terviseteadlikkuse tõstmine. Et inimesed oleksid seeläbi tervemad ja õnnelikumad. Teeme tänapäevases infokülluses valiku ära ja paneme selle õpikeskkonda lihtsas keeles üles. Pluss see, et me ei edasta teavet üksnes teksti kujul, vaid näitlikustame, illustreerime, võtame kõik muud tajud mängu.“

Kadril süvenes veendumus, et seda, mida tehakse Laia tänava muuseumimajas, oleks vaja pakkuda üle terve riigi. Muuseum käsitleb teemasid, mis on ühiskonnas aktuaalsed ja problemaatilised: sõltuvused, vaimne tervis, vähene liikumine, ülekaalulisus, jne. Samuti toetume oma laienemisplaanides külastajatelt saadud positiivsele tagasisidele. Muuseum ei jõua kooligruppe nii palju vastu võtta kui on nõudlust. „Terviseedenduse tunnid on nii nõutud. Kõige popimad tunnid on seksuaalsus, järgneb toitumine.“

Muuseumil teemasid jagub. „Võiksime oma teemadega näiteks ERM-i suuruse hoone ära sisustada, kuid me ei taha esmajoones uut maja. Meile on omane väikene inimväärne mõnus keskkond ja sellist stiili tahaks jätkata.“

Tulevikuväljavaade number üks on käega katsutav. „Läheme Tartusse Pepleri tn 32, kus meid loodi õppeasutusena sada aastat tagasi ehk 1924. See on Arstide Liidu maja, mida hakatakse renoveerima. Nad pakkusid meile võimalust tulla rentnikuks.“

Muuseumi kese jääb ikkagi Tallinnasse, kui Tartusse kavandatav rakuke oleks nagu külastuskeskus. „Seejärel näeme, kas taoline prototüüp end õigustab ja kas neid oleks võimalik rajada üle Eesti.“

Laienemisplaan on ambitsioonikas, mistõttu ollakse strateegiliste partnerite otsingul. „parendada Tervisedendamise parendamine võiks olla kogu ühiskonna huvi,“ räägib muuseumijuht.

Tervisemuuseumi püsiekspositsioon on kümme aastat vana ja on aeg mõelda midagi uut. „Vaatame tervist kui tervikut – nii füüsiline, vaimne kui ka sotsiaalne tervis on tähtis.“

Tänavu loodi heaoluteaduste tippkeskus EstWell, kus teadlased otsivad uusi viise inimeste heaolu mõõtmiseks, mõistmiseks ja mõjutamiseks. „Muuseumi platvorm võiks olla teadlaste tööde „tõlkimine“ ja inimesteni viimine,“ räägib ta. „Miks mitte meditsiinilisi tehnoloogilisi lahendusi proovida, katsetada, tutvustada. Me ei hakka ju arstideks ega pane diagnoose, kuid soovitusi saaksime küll anda.“

Kadri Rannala (Foto: erakogu)

Kadri tunnistab, et mõtted on uhked ja ambitsioonikad. „Vaatame, kui palju õnnestub ellu viia. Kui ei proovi, ei juhtu üldse midagi. Ise oleme organisatsioonina särtsu täis, see motiveerib meid.“

Mujal maailmas toimuvaga hoiavad muuseumitöötajad end kursis Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) ja muude konverentside kaudu, lisaks lähetused ja teiste muuseumide külastused. „Eesti muuseumid on täiesti tasemel. Oleme väga kiire arengu teinud, meil on muuseumidesse investeeritud viimasel aastakümnel päris palju. Minu arvates võiks riik ja omavalitsused muuseumide õpikeskkonda palju rohkem ära kasutada, et koolidele ja õpetajatele appi tulla. Aga siin peaks jälle rahastus läbimõeldult taga olema.“

Oma inimesed ja positiivsus

Kuna ajad on mitmeski mõttes keerulised, tuleb mõelda positiivsuse hoidmisele organisatsioonis. Lisaks oma inimeste hoidmine. „Oleme hästi palju inimestesse panustanud. Meil on peresõbraliku tööandja kuldtase, vaimset tervist väärtustava ettevõtte kuldtase, tervist edendava võrgustiku märgis ja rohelise muuseumi märgis,“ loetleb ta. „Samuti oleme muuseumimaastikul üks paremaid palgamaksjaid. Püüame oma inimesi hoida ja nendega tegeleda nii palju kui võimalik, sest inimesed on meie kõige suurem vara.“

Aga kuidas muuseumijuht ennast hoiab? „Ma ei ole selles väga tubli. Teoorias olen tugev, aga… Mind aitab looduses käimine ja aiatöö. See on meditatiivne. Samas võib aed olla nii stressileevendaja kui -tekitaja, kõik oleneb sellest, mis nurga alt parasjagu vaatad. Mulle meeldib ka raamatuid lugeda, ise kultuuritarbija rollis olla ja reisida,“ räägib ta.

„Muuseumi uues kontseptsioonis ütleme, et tõstame inimeste teadlikkust, aga tahame aina rohkem nügida, et sellest ka tervisekäitumises midagi muutuks. See on nii raske, tegelikult hakkab kõik väikestest sammudest.“

Rõõm ja mure

Muuseumijuhile teevad rõõmu oma maja inimesed. „Kui suudame üksteist inspireerida, toetada, innustada, on suurepärane. Olen majas 11 aastat ja ikka on kõiksuguseid situatsioone ette tulnud. Praegu on meil aga küll super meeskond. Oleme pühendunud ja vaatame kõik ühes suunas – usume laienemise plaani.“

Kadri muutub aga murelikuks, kui heidab pilgu eelarvele. „Meie suured unistused vormuvad aina konkreetsemaks, aga sellega tuleb veel väga palju tööd teha. Meid on nii vähe. Kas me ikka jaksame? Et me ei katkeks ja et mina ei katkeks. Sügisel asus tööle uus arendusjuht, et saaksin seda koormat jagada.“

Muuseumirahval on loomingulisust ja julgust ning organisatsioon on tänu oma väiksusele hästi paindlik. „Valime oma inimesi väga hoolega. Meie töötaja peab olema nagu Hunt Kriimsilm, sest ampluaa, kus orienteeruda ja millega hakkama saada, on lai.“

„Meil on hästi-hästi põnev ja see on kõige ägedam,“ rõhutab muuseumijuht Kadri Rannala. „Enda hoidmine on suur proovikivi, sest nii palju on teha. Infoküllus on meeletu ja kogu aeg tuleb prioritiseerida ja ka fokusseerida, mis on paras pähkel.“

Kõik artiklid

Veel samal teemal: