Selles loos räägivad seitse Eesti juhti ja juhtimiseksperti sellest, mida nad on oma teekonnal õppinud. Nende seas on inimesed, kes juhivad oma ettevõtteid küll erinevates maailmades ja maailmajagudes, kuid kes seisavad silmitsi üllatavalt sarnaste väljakutsetega. Kuidas luua usaldust? Kuidas märgata hetke, mil vastutus muutub koormaks? Kuidas juhtida nii, et süsteem toimiks ka siis, kui sind ennast ruumis ei ole? Koos moodustavad nende lood vaated mitmekihilise pildi sellest, mida kujutab endast juhtimine aastal 2026 ja milliseid põhimõtteid võiks järgida iga juht, kes soovib oma mõju kasvatada nii organisatsioonis kui ka inimestes enda ümber.
Enesejuhtimine, haavatavus ja võime luua turvalist ruumi on muutunud oskusteks, mis määravad, kas meeskond tahab juhti järgida või lihtsalt ülesandeid täita. Andero Keronen ja Ivar Raav räägivad juhtimisest, kus kontrolli asemel on usaldus ning tulemuste asemel inimesed.
Andero Keronen – No Bananas tegevjuht ja kaasasutaja, coach
Juhi ülesanne ei tohiks olla kõike kontrollida, vaid pakkuda oma meeskonnale tuge ja julgustada neid iseseisvalt vastutust võtma.
Ettevõtte No Bananas tegevjuht Andero Keronen usub, et juhtimise edukus sõltub suuresti sellest, kui palju usaldab juht oma meeskonda ja on valmis isiklikus plaanis kasvama. Tema sõnul on usaldus ja läbipaistvus ettevõtte arengus ühed kõige olulisemad tegurid.
Selleks, et edukalt juhtida, peab Keroneni sõnul vaatama kaugemale strateegiatest ja numbritest ning püüdma inimesi rohkem mõista. “Varem arvasin, et hea juht on see, kes suudab kõike korraldada ja kontrollida. Täna näen ma aga, et parimad juhid on need, kes oskavad kuulata, anda inimestele ruumi ning suunata neid leidma oma tugevusi.”
Parimad juhid on need, kes oskavad kuulata, anda inimestele ruumi ning suunata neid leidma oma tugevusi.
Ühe suurima õppetunnina oma teekonnal on Keronen mõistnud, et juhina ei tohi ta karta haavatavust. “Uskusin varem, et juht peab alati olema kindel, enesekindel ja probleemideta. Sel hetkel, kui hakkasin oma tiimiga rääkima sellest, et ka minul on vahel raske, muutus ka nende hoiak minu suhtes. Kogu meeskond avas end mulle palju rohkem ja ma nägin, kuidas üksteise toetamine muutis töökeskkonna hoopis teistsuguseks.”
Loe ka: Ettevõtja Andero Keronen: kui arvad, et tead juba kõike, oled ummikus
Ivar Raav – juhtimisekspert
Juhtimine on oskus näha inimest ja energiat, mitte ainult tulemust.
Juhtimiseksperdi Ivar Raavi sõnul on juhtimise fookus nihkumas üha enam inimestele ning eemale protsessidest juhtimisest. Need on küll vajalikud, kuid mitte kõige olulisemad osad juhi töölaual. “Juhtimine on süsteemi nägemine, nägemuse omamine, millise maailma loomisesse ma tahan panustada. Juhtimine on oskus näha inimest ja energiat, mitte ainult tulemust,” selgitab Raav.
Eesti järgmine arenguhüpe sõltub Raavi sõnul juhtidest, kes suudavad minna sügavamale kui ükski protsess ja kaugemale kui ükski tehnoloogia. “Juht ei pea teadma kõike, vaid nägema, mis juhib inimest, meeskonda ja süsteemi tegelikult ja kas see aitab kaasa inimkonna tekkimisele.”
Juht ei pea teadma kõike, vaid nägema, mis juhib inimest, meeskonda ja süsteemi tegelikult ja kas see aitab kaasa inimkonna tekkimisele.
Kümme praktilist juhioskust, mis hakkavad tulevikus eristama tugevaid juhte keskpärastest:
- Ta loob emotsionaalselt turvalise ruumi, kus saab olla aus ilma hirmuta.
- Ta tõlgendab AI loodud infot psühholoogilise reaalsuse kontekstis, mitte vastupidi.
- Ta näeb mustreid, mitte ainult üksikuid käitumisi.
- Ta talub ebakindlust, ilma et see mõjutaks tema otsustusvõimet.
- Ta eristab inimese käitumise süvapõhjuseid, mitte ei tegele sümptomitega.
- Ta tegeleb lõpetamata lugudega, et minevik ei juhiks tulevikku.
- Ta juhib suhteid, mitte ainult indiviide, sest suhetes avaldub süsteem.
- Ta hoiab ruumi pingele ja selle nähtavaks tulemisele.
- Ta näeb inimest tervikuna – mõtted, emotsioonid, varjud, potentsiaal ehk keha, meel, hing ja vaim.
- Ta loob süsteeme, mis ei sõltu tema olemasolust. Ta loob meeskonna, kes juhib juhtimiseta.
Loe ka: Tulevik: juhtimine aastal 2035 – teadmisest saab sügavus
Kogenud juhid teavad, et autoriteet ei ole midagi, mille saaks automaatselt ametinimetusega kaasa. Juhi mõju tekib tema otsustest, julgusest võtta vastutus ja oskusest jääda autentseks ka keerulistes olukordades. Endine õiguskantsler Allar Jõks räägib juhtimisest läbi aastatepikkuse kogemuse kogemuse ja sisemise selguse leidmise.
Allar Jõks – Eesti Vabariigi õiguskantsler aastatel 2001-2008
Juhti ei mäletata selle järgi, mis jäi tegemata, vaid selle järgi, mis sai tehtud.
Pikaajalise kogemusega õigusteadlane, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks on oma teekonnal saanud mitmeid olulisi õppetunde, mille järel on tema arusaam juhtimisest oluliselt muutunud. “Täna järgin ma ühte olulist põhimõtet – ühe päeva reeglit. Kui kolleeg teeb vea, siis esimene reaktsioon on loomulikult pahameel ja soov kohe reageerida, aga nüüd lasen ma sellel settida. Kui see mind järgmisel hommikul ikka veel häirib, siis võtan selle teemaks. Üheksal juhul kümnest on see emotsioon järgmiseks päevaks juba lahtunud. Nii väldin ma olukordi, kus teen kellelegi emotsiooni pealt liiga.”
Jõks usub, et Eesti vajab rohkem juhte, kes ei karda seada kõrgeid eesmärke ja suurelt unistada. “Juhti ei mäletata selle järgi, mis tal tegemata jäi, vaid selle järgi, mis ta tegelikult ka ära tegi. Heal juhil on suured ambitsioonid ja tahe võimalikult kõrgeid eesmärke saavutada. Kui sa julged suurelt unistada, siis suudad ka teisi kaasa tõmmata,“ rääkis Jõks Visionest Connect podcastis.
Heal juhil on suured ambitsioonid ja tahe võimalikult kõrgeid eesmärke saavutada. Kui sa julged suurelt unistada, siis suudad ka teisi kaasa tõmmata.
Samuti peab ta oluliseks autentset juhtimist. “Kui sa oled juhina autentne, siis inimesed hindavad sind rohkem. See tähendab, et sa julged näidata ka oma nõrkuseid. Mõnikord läheb silm märjaks ja see ongi inimlik. Ei ole olemas juhte, kes oleks tehtud mingist teisest materjalist. Kõige tähtsam on, et sa oled aus ja ehe. Siis usaldatakse sind liidrina ka siis, kui sul parajasti võimu või positsiooni ei ole.“
Loe ja kuula podcasti: Endine õiguskantsler Allar Jõks: juhti ei mäletata selle järgi, mis jäi tegemata, vaid selle järgi, mis sai tehtud
Kui traditsiooniline juhtimismudel näeb juhti kui suunanäitajat ja meeskonda kui ülesannete täitjat, siis kaasaegne lähenemine räägib hoopis vastastikusest mõjust. Juht ei loo tulemusi üksi – meeskond kujundab juhi edu sama palju kui juht meeskonna oma. Mats Soomre räägib juhtimisest kui süsteemist, kus olulisel kohal on tasakaal ja rollide mõistmine.
Mats Soomre – meeskonnatreener ja team coach
Juht ja meeskond peavad teineteist täiendama – vaid nii saab sündida tõhus koostöö.
Sageli nähakse juhtimist kui midagi, mis sõltub vaid ühest inimesest – juhist. Kui asjad ei lähe plaanipäraselt, otsitakse põhjuseid kiiresti juhi otsustest, oskustest või juhtimisstiilist. Mats Soomre hinnangul vaatab selline lähenemine aga mööda juhtimise kõige olulisemast küljest ehk koostööst. Tema sõnul sünnivad tulemused alati meeskonna ja juhi omavahelises dünaamikas, mitte ühe inimese pingutusest. Juhtimine toimib siis, kui vastutus ja panus on jagatud ning kogu meeskond tajub oma rolli ühises suunas liikumisel. „Jah, juhtide mõju on väga suur, aga meeskond peab juhtimisele kaasa aitama. Juhtimine on koostöövorm, mitte ühe inimese projekt,“ räägib Soomre.
Samuti ei saa Soomre sõnul oodata, et juht oleks ideaalne inimene, kes on üheaegselt nii tugev strateegiline mõtleja kui ka loomupärane inimeste suunaja. Dr Meredith Belbini meeskonnarollide metoodika näitab, et enamik juhte on loomupäraselt tugevamad kas äri- või inimsuhete poolel, mitte mõlemas korraga. „Kui me sellega ei arvesta, siis seal, kus on äri, on tulemused väga head, aga inimesed on kurnatud. Ja seal, kus inimesed tunnevad end hästi, võivad kannatada tulemused,“ kirjeldab ta.
Olulisem on ehitada meeskond teadlikult üles nii, et erinevad tugevused täiendaksid üksteist ja tasakaalustaksid juhi loomulikke kalduvusi.
Soomre hinnangul ei peitu lahendus selles, et püüda juhti iga hinna eest muuta või kõiges tugevaks arendada. Olulisem on ehitada meeskond teadlikult üles nii, et erinevad tugevused täiendaksid üksteist ja tasakaalustaksid juhi loomulikke kalduvusi.
Kas juht, kes põleb läbi, on kehv juht? Suure tõenäosusega mitte. Enamik juhte ei põle läbi sellepärast, et neil puuduksid head juhtimisomadused, vaid sellepärast, nad on liiga kaua väga hästi juhtinud. Vastutustunne, suured ambitsioonid ja harjumus alati hakkama saada võivad ühel hetkel muutuda hoomamatuks koormaks. Arengupartner Age Leedo ja coach Kaisi Kask räägivad juhtimise varjupoolest, mil edu hind hakkab mõjutama inimest ennast.
Age Leedo – arengupartner
Juht on eelkõige inimene – oma väsimuse, kahtluste, ambitsioonide ja vastutusekoormaga
Age Leedo sõnul peaks enesesse vaatamine olema iga juhi igapäevane praktika. Hetkel, kui tegemist on juba kriisi lahendamise või murdepunktiga, võib olla liiga hilja. “Iga päev, kui sa peeglisse vaatad, peaksid sa korra mõtlema sellele, mis seisus sa oled ja mis väärtust sa suudad pakkuda.” Alles pärast seda saab hakata rääkima mõjust teistele – meeskonnale, organisatsioonile ja selle kultuurile.
Paljud läbipõlenud juhid on Age sõnul inimesed, kes on harjunud vastutama, ära tegema ja mitte-kunagi-peatuma. See muster on seni olnud ehk edasiviiv jõud, kuid ühel hetkel hakkab see siiski vastu töötama.
Väga tark ja teadlik juht ei oota nii kaua, et ta jõuaks sellesse hetke, kus ta ei ole enam millegagi rahul.
“Väga tark ja teadlik juht ei oota nii kaua, et ta jõuaks sellesse hetke, kus ta ei ole enam millegagi rahul.” Veelgi ohtlikum on hetk, mil rahulolematus ei tule enam juhilt endalt, vaid väljastpoolt, näiteks meeskonnalt või juhatuselt või on endast märku andmas juhi tervis.
Loe ja kuula podcasti: PIKK LUGU ⟩ Arengupartner Age Leedo: juht ei saa teisi juhtida enne, kui ta suudab juhtida iseennast
Kaisi Kask – coach, koolitaja ja Avang Keskuse looja
Vastutuse võtmist peetakse tugeva juhi omaduseks. Kui see ei ole enam teadlik otsus, vaid seisund, millest ei osata või julgeta väljuda, muutub see riskiks nii juhile kui ka ettevõttele.
Ka Coach ja koolitaja Kaisi Kask näeb oma töös, et paljud juhid ei juhi mitte ainult organisatsiooni, vaid kannavad samal ajal ka sügavat sisemist veendumust, et vastutus peab igal juhul olema nende käes. Juhi puhul loob selline hoiak näilise tugevuse. Tegelikkuses aga lukustab see inimese rolli, kus vastutust ei jagata, piire ei nihutata ja koormust ei korrigeerita enne, kui vaimne või füüsiline tervis seda nõuavad.
Just seetõttu ei ole läbipõlemine juhtide puhul enamasti ootamatu murdepunkt, vaid loogiline tagajärg pikalt kestnud eneseületamisele. Läbipõlemiseni jõutakse enamasti siis, kui on tekkinud harjumus ignoreerida signaale, mis viitavad sellele, et senine juhtimisviis ei ole enam jätkusuutlik.
Läbipõlemiseni jõutakse enamasti siis, kui on tekkinud harjumus ignoreerida signaale, mis viitavad sellele, et senine juhtimisviis ei ole enam jätkusuutlik.
“Kui ei ole enam lihtsalt paha päev, vaid tunne, et kõike on liiga palju, kestab üle mitme nädala, siis on aeg abi otsida. Mida kauem seda kummi venitada, seda raskem on sellest olukorrast ka hiljem välja tulla.“
Kaisi 5 soovitust juhile
- Küsi endalt, millistes teemades või olukordades võtad sa vastutuse enne, kui keegi seda sinult üldse ootab. Kui vastutus ei ole enam otsus, vaid automaatne tegevus, on see esimene märk, et sinu koormus ei ole enam juhitav.
- Tee vahet väsimusel ja kestval sisemisel tühjusel. Kui tühjus, motivatsioonilangus või emotsionaalne tuimus kestab nädalaid, on see märk sellest, et senine juhtimisviis vajab korrigeerimist ning on tekkinud vajadus otsida tuge.
- Kui elu muutub intensiivsemaks, ei peaks mõtlema sellele, kuidas veel rohkem teha, vaid kuidas teha vähem, aga targemalt. Pingelistel perioodidel prioritiseeri und, korralikku toitumist ja liikumist. Paradoksaalselt saab nii ka muu oluliselt lihtsamalt tehtud.
- Piiride seadmine on märk enda austamisest – see on üks parimaid viise hoida nii ennast, oma suhteid kui ka oma töö kvaliteeti. Kui tunned, et annad endast pidevalt rohkem, kui tagasi saad, ei ole vaja rohkem pingutada, vaid uurida, kuhu võiksid hoopis vähem panustada. Sinu vajadused määravad sinu piirid.
- Ära jää vastutusega üksi. Toetav peegel aitab märgata nii edusamme kui ka mustreid, millesse kiputakse kinni jääma või tagasi langema. Leia enda kõrvale coach, mentor või psühholoog, kellega regulaarselt arutada nii hetkel ümber toimuvat kui ka tulevikuplaane.
Loe ka: Kaisi Kask: Läbipõlemine on juhtide puhul loogiline tagajärg pikalt kestnud eneseületamisele
Uus põlvkond juhte ei oota enam alustamiseks ideaalset hetke. Nad õpivad tegutsedes, ehitavad süsteeme nullist ja võtavad riske, mida vanemad põlvkonnad pikemalt kaaluksid. Balil tegutsev 30-aastane kinnisvaraarendaja Karl Urbanik räägib, miks on täna olulisem kui kunagi varem oma unistusi püüdma minna ning seda ka siis, kui need esialgu kättesaamatuna tunduvad.
Karl Urbanik – kinnisvaraarendaja Bali saarel
Lõpeta unistamine ja hakka tegutsema
Karl on tänaseks kinnisvara ettevõtlusega Balil tegelenud kaks aastat, kuid juba esimese pooleteise aastaga saavutas tema ettevõte pea kolme miljoni euro suuruse müügikäive. Oma suurima õppetunnina sel teekonnal näeb Karl seda, et on tänaseks õppinud ennast ümbritsema vaid nende inimestega, kellega tema eesmärgid, väärtused ja vaated päriselt klapivad. “Ettevõtlusega alustamisel on kõige olulisem leida enda ümber pädevad inimesed ja meeskond, kes aitaks ettevõttel kasvada täpselt sinna kohta, millest unistad.” Ta tõdeb, et kui saaks oma teekonda täna uuesti alustada, teeks ta kõik täpselt samamoodi, nagu siiani teinud on. “Vigadest sünnivad õppetunnid ja tänu nendele saamegi me teada, mis töötab ja mis mitte.”
Kui sa tahad elada ja äri teha välismaal, siis hakka lihtsalt tegutsema.
Teistel noortel, kes unistavad elust ja ärist välismaal, soovitab Karl unistamise hoopis lõpetada. “Kui sa tahad elada ja äri teha välismaal, siis hakka lihtsalt tegutsema. Need takistused, mida sina täna näed, on keegi teine enda jaoks juba ära lahendanud ja see info on tänapäeval kõigile kättesaadav. Kui inimesed suutsid 30 aastat tagasi nullist oma äri välismaale rajada, siis mis vabandus sul täna olla saab? Mulle meeldib ütlus: “Kes ei taha, leiab vabanduse; kes tahab, leiab alati võimaluse.” Kui sa midagi päriselt tahad, siis on sinu võimalused täna paremad kui kunagi varem.”