Integratsiooni Sihtasutuse arenduskeskuse juht Viola Läänerand-Moisto tunnistab, et päris keeruline on juhtida mitut paralleelselt toimuvat muudatust nii, et tiim jääks terveks ja säiliks ka rõõmus meel. „Mulle tundub, et olude kiire muutumine ja sellest tulenevalt vajadus paindlikkuseks ning kohanemisvõimeks iseloomustab tänapäeva juhtimist,” ütleb ta.
Töötad Integratsiooni Sihtasutuse arenduskeskuse juhina veebruarist 2023. Kas see on su esimene juhipositsioon?
Olen avalikus sektoris töötanud päris pikalt, eelmine töökoht oli seotud lastekaitsevaldkonnaga, laste ja perede heaolu toetavate teenuste arendamise ja pakkumisega. Olin sotsiaalkindlustusametis ühe üksuse loomise ja käimatõmbamise juures, kus mul oli umbes sama suur tiim kui praegusel töökohal.
Kui suur sinu meeskond on praegu?
Arenduskeskuses on meid 18. Kui ma sellel ametikohal alustasin, oli kümmekond inimest vähem. Põhjus, miks me oleme nii palju suurenenud, on see, et sihtasutusele on tulnud üle uusi teemasid ja tegevusi, näiteks kohanemisvaldkonna teenuste arendamine ja pakkumine, lisaks on alanud mitu välisfondide kaasabil rahastatavat projekti.
Kuidas jõudsid Integratsiooni Sihtasutusse tööle?
Olen päris pikalt toimetanud sotsiaalvaldkonnas nii riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning enne seda ka justiitsvaldkonnas. Minu töö on alati olnud seotud ühel või teisel moel inimestega. Kui eelmisel töökohal lõpetasin, tegutsesin mõnda aega vabatahtlikuna. Venemaa oli alustanud sõda Ukraina vastu ning ma soovisin anda oma panuse, et toetada Eestisse saabunud sõjapõgenikke – aeg oli emotsionaalselt väga intensiivne. Ma aitasin inimesi nõustada ja jagasin infot lähtuvalt oma varasemast töökogemusest.
See oli keeruline, kuid kahtlemata valgustav periood ning mingil hetkel käis klõps ja otsustasin, et soovin sellesse teemasse ka professionaalse panuse anda. Nii jõudsingi 2022. aasta lõpus Integratsiooni Sihtasutusse, arenduskeskuse juhiks sain mõni kuu hiljem. See aeg on olnud huvitav ning võimalus kaasa aidata lõimunud ja sidusa ühiskonna kujundamisele on põnev. Heaolu ja sidususe teemadega olin ju ka varem seotud, ehkki natuke teise nurga alt.
Palun räägi natuke täpsemalt, mida arenduskeskuse juht teeb.
Mul on palju argiseid ülesandeid nagu ikka iga juhi töölaual. Usun, et need on küllaltki universaalsed, olenemata valdkonnast, kus juhina tegutseme.
Mõtestan oma tööd selliselt, et minu roll on luua töökeskkond, et meeskond saaks anda endast parima lõimumise elluviimisel. Arenduskeskuse tiimiliikmed panustavad iga päev oma tegevuse kaudu turvalise elukeskkonna loomisesse ja hoidmisesse, arendades teenuseid ja seistes hea selle eest, et lõimumiseks, sh kohanemiseks vajalikud teenused oleksid kättesaadavad. Hoian meil silme ees sihti, kuhu suundume, miks ja kelle jaoks me tegutseme, ning püüan maksimaalselt toeks olla, kui kolleegid vajavad kaasamõtlemist.
Eestis elab enam kui 200 rahvust. Kas oled puutunud kokku millegagi, mis on sind väga üllatanud?
Tõsi ta on, et see number on viimasel kümnendil kasvanud ja ilmselt kasvab kultuuriline mitmekesisus veelgi. Iga rahvuste jaoks on identiteet ja kultuur tähtis ning leian, et oluline on seda ka säilitada, kuid samas on inimeste iseseisvaks toimetulekuks äärmiselt oluline ka Eesti kultuuri- ja komberuumi mõistmine ja sellega kohanemine. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur, samas on selle kindlaks osaks ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused.
Üllatavaid asju on tegelikult keeruline välja tuua. Kuna olen sotsiaalvaldkonna taustaga ja selles valdkonnas pikalt töötanud, on mind raske üllatada. Olen näinud igasuguseid olukordi. Kultuuriline mitmekesisus on mulle rikastav, võin öelda, et minu kultuuritundlikkus ja mõistmine on suurenenud ning see tekitab huvi veelgi rohkem teada saada. Mida rohkem sa teiste rahvustega kokku puutud ja mida laiem on su n-ö suhtluspalett, seda põnevam on.
Millised on kõige keerulisemad teemad sinu kui arenduskeskuse juhi jaoks?
Kõige keerukam on muutuste rohkus ja olude muutlikkus. Vahel on küll tunne, et kindel on see, et miski pole kindel. Paras proovikivi on juhtida mitut muudatust nii, et meeskond, kus iga liituva kolleegiga muutub ju veidi ka grupidünaamika, tuleks sellest maksimaalselt rahuloleva ja tervena välja.
Mulle tundub, et kiiresti muutuvad olud ka vajadus paindlikkuse ning kohanemisvõime järele iseloomustabki tänapäeva juhtimist.
Kirjelda palun ennast kui juhti.
Seda peaks vist eelkõige meeskonnalt küsima. Olen väga uudishimulik ja kindlasti pigem inimeste inimene – mulle läheb päriselt korda, kuidas minu inimestel läheb. Lähtun sellest, et inimeste elu on tervik ning kõik sfäärid on koosmõjus. Kui ühes kohas on raskem, siis see mõjutab paratamatult terviklikku heaolu.
Olen enda jaoks sõnastanud üheks juhtimispõhimõtteks selle, et tahan teha juhina tööd nii, et ühel hetkel ei oleks meeskonnal mind vaja – ma olen küll kõrval toeks ja abiks, aga meeskond on kõige paremas mõttes ennastjuhtiv ja iseseisev. Lisaks meeldib mulle teha tähendusega tööd, millel on ka tulemus.
Usaldan oma inimesi, sest kui nad on juba minu meeskonda tulnud ja me oleme otsustanud koos tegutseda, siis teisiti ei saagi. Püüan olla neile abiks, kui nad seda vajavad. Minu kolleegidel on enneolematu potentsiaal ja ma soovin kõige paremas mõttes n-ö nügida, et see avaneks ja kasvaks.
Millised on sinu nõrgad küljed?
Mingites kohtades olen ehk valmis liiga kergelt vastutuse üle võtma ja seda just keerukate olukordade puhul. Selle taga on ilmselt soov oma meeskonna eest seista.
„Kultuuriliidri“ programmis oli boonuseks, et võtsime teadlikult teatud teemade mõtestamiseks aega. Sellele lisandus ka eneseanalüüs: mis on minu tugevused, milles saaksin olla parem ja mis ma selleks teha saan. Näiteks paljusid juhte puudutav teema – delegeerimine. Millal seda teha ja millal mitte, aeg-ajalt tundub inimlik, et „ah teen ise ära, saab kiiremini“.
Mis sulle tööl rõõmu teeb?
Mul teevad rõõmu paljud asjad, mis võivad olla väga erineva kaaluga. Näiteks võib teha rõõmu kokkusaamine mõne kolleegiga, et võtta hetk aega ja rääkida millestki, mis on meie jaoks oluline. Ja see ei pruugi üldse olla tööga seotud. Mulle valmistab rõõmu, kui meie meeskonnas midagi õnnestub – siis on uhke ja tänulik tunne. Kahtlemata on oluline ka see, et valdkond, mille heaks töötan, pakub huvi ja põnevust.
Kuidas sa hoiad oma tiimis positiivsust?
Ma püüan inimesi märgata ja igaühele personaalselt ühist aega võtta. Lisaks on oluline panna tähele väikeseid õnnestumisi ja aktsepteerida eksimusi, sest need on kõige magusamad õppimiskohad meile kõigile. Teiseks muidugi on olulised ühistegevused.
Tähtis on soov inimesi mõista ja kinnitada, et „me usaldame sind, sa oled oluline“. Kõik meie organisatsioonis töötavad inimesed on olulised.
Üks asi, mida oma meeskonnaliikmetele võimaldame, on supervisioon või coaching. Kui keegi tunneb, et tal on vaja erapooletu inimesega rääkida, siis see võimalus on olemas. Eesmärk on pakkuda just erapooletut professionaalset tuge, näiteks tööteemade läbimõtestamisel, aga ka stressi kuhjumise vältimiseks ja heaolu hoidmiseks.
Kuidas sa ise ennast hoiad? Kas sul on ka võimalik erapooletu inimesega muresid jagada?
Muidugi. Ammutan jaksu ja tuge pigem töövälisel ajal. Samas annavad jõudu ka töö ajal vahvad koosolemised või majast väljas käimine. Nagu mainisin, võimaldab meie asutus vajadusel kasutada superviisorit või coach’i. Ja „Kultuuriliidri“ programmis andis omavaheline sünergia ning kogemuste jagamine palju juurde.
Kui aga närv on väga must, mida meil kõigil aeg-ajalt ju juhtub, võtan oma armsa koerakese ja teen temaga ühe pikema jalatuskäigu mere äärde. Tema on kindlasti minu vaimse ja füüsilise tervise vitamiin.
Kas sul hobide jaoks ka aega jagub?
Ikka, olen aastaid tegelenud heategevusega – olen enam kui 15 aastat Lions klubi LC Tallinn Diana liige. Lioneid ühendab üle kogu maailma põhimõte „We serve“ ning me panustame kogukonda, toetame neid, kes vajavad abi. See aasta oli mulle tavapärasest tihedam, kuna olin oma klubi president.
Meil on naisteklubi, kus on liikmeid paljudelt elualadelt nagu ka Integratsiooni Sihtasutuses, kus kolleegid on väga erineva tausta ja kogemusega.
Mul on iseloomuga basenji tõugu koer, kellele pühendan igapäevaselt aega ja tähelepanu, ja kui logelemise soov minust võitu ei saa, siis sean heal meelel sean sammud näiteks jõusaali, mis aitab tõesti välja lülitada kõigest ja keskenduda hetkele.
Kas oled mõelnud, kus sa tahaksid juhina olla näiteks viie aasta pärast?
„Kultuuriliidri“ programmi lõpuosas mõtisklesimegi kolme aasta perspektiivi üle. Üks, mida kindlalt tean, on see, et tahan teha tööd inimestega ja inimeste heaks. See, milline võiks minu positsioon olla, et kas olen liikunud karjääriredelil üles- või allapoole, polegi vist nii tähtis.
Ka praegu on mulle pigem oluline see, mida ma teen. Kas see pakub mulle pinget? Kas ma saan selle kaudu midagi ühiskonnas muuta või mõjutada, samas toimetades kooskõlas oma põhimõtetega? Jah, minu viimastel töökohtadel on olnud juures n-ö laiend juht, aga sama hästi võiks olla ka mingi muu ametinimetus. Tiitel omaette ei ole mulle kunagi olnud eesmärgiks.
„Kultuuriliidri“ programm sai äsja läbi. Mida sa sealt kaasa võtsid?
Mul on tunne, et mina sain osalejates kõige rohkem kasu. Sain endale 14 uut ägedat tuttavat, kellega professionaalselt suhelda.
Enne Integratsiooni Sihtasutusse tulemist olin pigem kultuuri tarbija, lisaks pole ma varasemalt töötanud ei muuseumis, raamatukogus, teatris ega kontserdimajas. Olen käinud neis paikades kui külastaja, valdkonna köögipoolt ma aga ei teadnud. Programmiga ajendas mind liituma soov valdkondlikult enam juhtimistasandil võrgustuda ja võimalus kultuuriasutuste tööd sügavamalt mõista.
Lõimumise teemat vedades tahame viia eesti kultuuri meie riiki tulnud inimesteni, sest nii saab kõige paremini tutvustada, kuidas me Eestis elame, milline on siinne kultuuri- ja komberuum ning väärtused. Just seetõttu soovimegi Integratsiooni Sihtasutuses teha koostööd kultuuriasutustega, kel neil teemadel hindamatu pagas ja võimalus ning soov seda jagada. Väga vahva oli programmis muidugi see, et saime käia üksteise organisatsioonis külas. Naljatasime omavahel, et nüüd oleks vaja teha vilistlaste klubi, et kogu seda sünergiat, koostoimet ja mõistmist kuidagi alles hoida.